Jälle taevas

Vahest harva ikka juhtub imesid ka siin mail. 6 märtsil tuli minu juurde üks ameeriklane, muidugi must nagu öö ja küsis otse välja: "kas sa lennata tahad?" Loomulikult oli see tema poolt rumal küsimus ja veel rumalam oleks olnud sellele küsimusele vastata "EI". Nimelt ta on MI 17 gunner ja täiesti võimalik lennata. Seda tegelast olin ma juba ennegi liikumas näinud ja isegi paar sõna juttu nendega rääkinud. Vahetasime siis telefoni numbreid ja kui vaba aeg, eks siis antagu tead. Vastavalt siis eelnevalt luba küsitud oma tähtsate ülemate käest, helistasin järgmine päev siis kontaktisikule. Aega ja koht kokkulepitud, komplekteerisin oma kuulikindla vesti, pisikese püstoli ja kaamera kokku ning asusime teele.

Lend toimus lennuvälja kohal ainult 3 h ringilendu. Lennu eesmärk oli õpetada kohalikke Afganistani piloote. Kapteniks oli ameeriklane ja siis õpilased vahetusid. Piloote õpetati uute helikopterite jaoks. Nimelt kõige tähtsama mehe isiklikud piloodid...uued kopterid on muidugi "hüpper coolid" - nahk sisu, nahk toolid, tv...jne. Tagasi siis lennu juurde...lend oli mõnus, istusin siis gunneri kõrval avatud uksest tuli mõnus soe ja õrn tuuleke mulle näkku. Lõpu minutid istusin siis kokpitis pilootide keskel, nu ikka seal kui minu koht tavaliselt on - navigaatori kohal. 3 h lendu sai läbi märkamatult ja jälle aeg maapeale tagasi tulla. Seekord oli ilm super ilus ja sai pilte ikka mis on head. Peale lendu algas kopteri kokkupakkimine. Katted peale ja hangaari. Kokkupakkimise momendiks kutsuti mind ka katusele. Nu mis seal ikka muudkui pildistama.

0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home