Kertukese blogi

esmaspäev, mai 15, 2017

Ja valgus sai

Vana põranda lamp, mis on näinud nii halvemaid kui paremaid päevasi. Nagu näiteks see, et jänes näris juhtme läbi ja F-M plõksutas lülitiga seni kuni korterist lülitas välja korgid ja lamp enam põlema ei läinud.
   Selle viimase vastu aitas see, et tegin uuesti korda jänese poolt läbi näritud juhtme. Seega pääses see lamp prügimäe avarusest.
 Aga ikkagi, midagi on vaja veel juurde teha sellele lambile. Plastikust kuppel oli kuidagi kipakas ja juba hapraks muutunud. Selle uue kupli tegemine oli kättevõtmise asi. Aga kuna aega pole kunagi liiga palju, siis lükkus see edasi kogu aeg. Kuni ühel päeval kui mul oli väike tervise vingerpuss, siis ei saanud ma kodust välja minna ja see kõver lambikuppel ikka häiris mind väga. Uus kuppel oli vaja traadist raamile ehitada. Kodus mul traati ju loomulikult ei ole kohe võtta, siis pidi olema loominguline jälle. Selleks võtsin 2 traadist riidepuud, painutasin ringi ja vahe traadid. Traadist raami katsin organzaga ja peale oli vaja hulgim heegeldatud laualinikuid. Otsisin üles kõik linikud mis kodus leidus ja ühe heegeldasin paari tunniga isegi juurde. F-M teatas koheselt, et tema ei luba neid katki lõigata ja üleüldse on need tema nukkude keebid, mida on keelatud lambile õmmelda. Muidugi oli endalgi selline tunne, et ei raatsi oma tööd ja vaeva katki lõigata.  Seadsin sammud sõbralt-sõbrale poe poole, et osta mõned linikud. Kui piisav kogus olemas, läksin koju, pesin puhtaks ja tärgeldasin ära. Paigutamist, mõõtmist ja õmblemist jagus kaheks päevaks. Lõpptulemusega jäin ise rahule. Valgust on nüüd mu loomingulises pesakeses küll ja rohkemgi veel.


teisipäev, aprill 25, 2017

Pikk nädalavahetus

  Möödus kiirelt. Päevakorras oli 2 projekti. Köögilamp ja pesumasina riiul.
Pesumasina riiul - see idee sai alguse sellest, et õmblesin linasest kangast, pitsist, paeltest ja heegeldatud lillega kardina. Kuna suurus tuli selline, mis mahtus kenasti pesumasina ette. Siis tuli välja mõelda see, kuidas kinnitada kardin pesumasina ette. Ainuke mõistlik mõte mis mulle pähe tuli, oli see, et pesumasina peale tuleb teha puidust riiul, kuhu see kinnitada. Mõeldud ja tegutsema hakatud. Tõin puumarketist 2 liimpuitplaati (mis ei olnud minule sobivas mõõdus), prussi (7x5x250cm), põrandaliistu (7x250cm) kaunistuseks. Idee oli nii hea, et pidin kohe samal õhtul tegutsema hakkama. Lõikasin puitplaadi mõõtudesse käsisaega. Piki puitu liikus saag vägagi eduliselt aga risti puitu ei tahtnud kohe üldse edeneda see saagimine. Ega ma alla ei andnud. kõik jupid mõõtudes, akutrell valmis ja läks kruvimiseks. Jalad alla kruvitud ja liimitud, selgus, et kogu süsteem on kuidagi ebakindel - tuigub. Sellega ka kustus minu vaimustus selle riiuli suhtes.
Idee - hea
Teostus - mmmm oskamatus.
   Tulin jällegi järeldusele, et pean minema tisleri kursusele, et vältida selliseid läbikukkumisi. Konstruktsiooniline teostus vajab õppimist.
   Lahendus ju tuli leida, helistasin ühele sõbrale, kes minust tugevam ja kellel on lööktrell.
Teostuse plaan 2 - Need jalad tuleb alt ära võtta, lühemaks lõigata ja seina külge kinni kruvida. Sein on paneelikatel muidugi raudbetoon, selleks oligi mul vaja tugevat lööktrelliga sõpra. Käiku läks siis plaan 2. Jupid lõigatud ja kõrgus välja mõõdetud. Loomulikult minule omase entusjasmiga hakkasin ma kohe õpetama ja targutama kuidas teha. Peale mida sain ma pilgu: "kui oled nii osav, siis tule ja tee." See pilk ütles mulle nii mõndagi, läksin teise tuppa ja olin vait - lasin tegutseda iseseisvalt.
   Peale 5h tööd oli paigas 2 riiulit pesumasina juures ja kardinapuu suuretoa akna kohal. Vägagi andis tunda see, et tööriistad peavad olema head ja veelgi tähtsam on see, et tööriistad peavad olema olemas. Ainult akutrelliga siin pole midagi teha. Õhtul tõmbasin lakikihi peale ja sain oma kardina ette pandud.

kriidivärvi lummuses

oma projektidega olen seal maal, et nüüd on meil kodus söögilaud. Laua ostsin 20 .- Rakvere Sõbralt Sõbrale poest. Poes oli ta seisukord pisut nukker (lakk pragunes ja katkine ilunikerdus). Aga kui ma seda lauda nägin, siis ei hoolinud ma sellest, vaid nägin selle laua tuleviku visiooni.
   Algatuseks tuli maha kraapida lauaplaadi pealmine kiht (lakkspoon). Alguses tundus see väga lihtne tegevus, siis töö edenedes enam nii lihtne see polnud. Mõnest kohast oli ikka päris tugevalt kinni. Paar päeva nokitsemist ja lauaplaat puhas. Lakikihi eemaldamise käigus tekitasin muidugi mõningad vigastused lauale. Et elu oleks ikka huvitav, et saaks proovida erinevaid töövõtteid ja see mis pole selge, saaks töökäigus selgeks. Puitpahtliga möllasin järgmised 2 päeva. Kõigepealt pind puhtaks, pahteldus (terve lauaplaadi ulatuses) ja siis minu "lemmiktegevus" :( lihvimine. Kuna ma ole pahteldaja siis panin pahtlit korralikult ja siis sain ka korralikult selle maha lihvida. Lõpptulemus oli mõnusalt sile. Laud oli lammutatud 7 osaks, seega värvisin kõik detailid eraldi v.a lauaplaat. Kunagi kui ma selle laua juppideks kruvisin ja tapid lahti kolkisin, oli see meeletult vaevarikas tegemine ja tappide kokkupanek ei läinud ka väga ladusalt. originaalis oli laud kokku kruvitud "kriipspea" kruvidega aga mugavuse mõttes vahetasin need välja ristpeade vastu.
    Kui kogu laud oli 3 korda roheka tooniga üle värvitud ja 2 päeva kuivanud, hakkas huvitavam ja loomingulisem osa. Valgega hajutamine, hõbedaga kergelt rõhutasin mustrit ja pruuni pronksvahaga  andsin sügavust. Kui kõik kihid kuivanus (si nakku), siis hakkasin lakkima. Nüüdseks on 33 kihti lakki peal ja tulemus väga äge.
   1 liitrist kriidivärvist on jagunud: kapile (150x50x50cm), tv alusele (200x50x50cm), söögilaud (135x70cm) ja on veerand purki alles ka veel. Arvestades seda, et tv alus on ka seestpoolt värvitud ja söögilaual on väga suured massiivsed jalad all ning värvitud ka laua alt.
    Vahepeal kui laud kuivas, siis jõudsin üle värvida ühe puidust riiuli, mis asub kõrgel lae all. Seal kasutasin valget Milk tooni ja hajutasin pronks vahaga.
     1l valgega olen ka päris pikalt läbi ajanud. Sellega on värvitud kõik ees pool olevad mööbli postitused ja veel veerand purki värvi on alles. Värv on kantud esemele 3x kihina.


Kriidivärvi teemal jätkan ka lähitulevikus pikemalt.

teisipäev, aprill 18, 2017

Pühade projekt nr 2

Samal ajal kui pesumasina riiulit ehitati, leidsin mina omale teise objekti. Et mitte minna uuesti õpetama, siis võtsin ette köögivalgusti projekti. Materjalid, mida kasutasin
Vana piimakuudi laud (haaiga) - 0.-
kangasjuhe - 3m 19,15 (kangasjuhe poest)
pirnisokkel - 4tk  3,20 (bauhof)
juhtmete ühendamiseks klambrid 1 pk  2.10 (bauhof)
pirn suur - 2tk 28.- (kangasjuhe poest)
pirn keskmine - 1tk 5.- (bauhof)
pirn väike - 1tk  3.- (bauhof)
Kokku 58.-




    Selleks oli mul toodud vanaema juurest piimakuudi ukse laud. See laud oli selline mõnus halliks juba läinud, sammaldunud ja vapralt vastu pidanud üle 35 aasta ilmastiku oludele. Aga just see oli see detail, mida mina vajasin. Mõõtsin lauajupi õigeks, umbes 20cm tuli maha saagida kuna see oli juba mäda. puurisin sisse 4 auku juhtmete jaoks. Mõõtsin iga juhtme pikkuse eraldi, ronides lae alla, et kindlalt saaks õiged pikkused. Tegin rööpühendused ja kinnitasin pirnisoklid paika.
   Lakke kinnitamine - see oligi üks põhjus, miks ma pidin endale ise lambi tegema. aastaid tagasi likvideerisin oma korteris ära kõik laevalgustid, seega ei ole mul kohta kuhu neid panna. Juhet ei tule lakke. Uue lambi juures sain edukalt ära kasutada eelmise lambi trosse, mis on tõmmatud seinte vahele. See vana laud toetus trosside peale ja ühendasin seinal oleva juhtmega. Mustad plastikust pirnisoklid värvisin kriidivärvidega hallikaks ja keerasin pirnid külge. Väriseva käega vajutasin lülitile, et teada saada kas minu rööpühendus ka toimib. Elektriku eksam sooritatud - tuled säravad.
   Viimase lihvi andmiseks on vaja veel valge seinal olev juhe linase paelaga üle kerida.
Olen väga uhke enda üle. :)

pühapäev, aprill 02, 2017

hubane kodu

...sellise komplimendi sain tapeetijalt. Üks sirge silma ja kuldsete kätega mees käis mul seina tapeetimas. Vaja oli paigaldada ainult 5 ja pool paani, aga ei olnud mul julgust ise seda ette võtta. apeet oli vaha mustrisse nügida ja ma polnud kindel, et sellega hakkama saan. 5h tööd ja tehtud see oligi. Minu jaoks oli see natukene harjumatu kogemus, kuna mina sain seekord pealtvaataja rolli. Tavaliselt ikka panen ka käe külge või teen üksi aga seekord oli minu panus minimaalne. Ma ei kurda sellise töökorralduse üle aga ikkagi kuidagi teistmoodi tunne. Tapeet oli 1m lai ja liim tuli määrida seinale. 5l liimi ja sellest jäi alles 3l. Tapeet ja värv sobisid väga kenasti kokku.
   Tapeedi panija arvates on kogu korter väga kenasti kokkusobiv. Kogu see idee ja teostus. Veel on vaja pisut teha, et nipet näpet mööbli kallal nokitseda ja köögi totaalne muutumine on ka vaja läbi viia.
    Köök - seinad jõudsin täna krunditud. Väga palju aega kulus teipimise ja kappide seinalt alla võtmise peale. Ees ootab veel siis pealisvärvi panek ja kapiuste üle värvimine.


Neljapäeval sai jälle pintslit sahistatud

Järgmiseks jälle mööbli tuunimine, aga seekord siis kapike. Sama toon ja samad värvid. Nüüd on vaja leida ägedad nupukesed kappidele.
   Õhtul parandasin ära veel põrandalambi, mille Freia-Mia ära lõhkus.
    Joonistasin valmis idee, kuidas teha kööki lamp. Lambi idee sain ehituspoest, kui nägin vahvaid suuri pirne.Googeldasin, et saada retro elektrijuhet, et vedada lamp kööki ja suurde tuppa. Juhe mis on kaetud kangaga ja saab panna kenasti seina pealt jooksma.
     Lisaks köögi lambile pean tegema ka lambi suurde tuppa. Aga selleks on mul ka juba idee olemas.
Selleks läheb vaja puitu, mattklaasi ja LEDlampe.

mööbli värvimine


Kolmapäev - Oli aeg nii kaugel, et enamus suurematest töödest sai tehtud ja kord oli mööbli käes. Vana kapi pruun värv tuli asendada rohekaga. Lihvisin pinna, värvisin rohelisega ja siis tuli hakata valgega hajutama. Kõik see värvimine käib kriidivärvidega, mis on minu täielikud lemmikud. Hajutasin valgega, mille hulka segasin "pikendajat", see on selline väga hea võimalus hajutada, kuna kriidivärv kuivab kiirelt, siis sellega kuivab aeglasemaks. Et kapp jääks huvitavam, siis kleepisin penoplastist karniisi, mis jätab antiikse mulje. Mustri toonitasin hõbedaga ja kapi tegin üle pruuni vahaga (kerge pronks toon) ja lakkisin. Umbes 4 nädala pärast on see kriimustuskindlaks kuivanud.
   

teisipäev

Mängu tulid värvid. See väljavalitud "õige toon" seina peal tundus hoopis teist värvi. Täiesti vanilje toon. Uuesti värviosakonda sattudes läksin kontrollisin värvi ja tuli välja, et õige oli külmem toon (hallikam). Aga praegu seinal tundus see super hea valik.
    Parandamist vajas ka veel üks seina. Kunagi pandud värvitav tapeet oli lahti tulnud seinast, tuli seda tahasi hakata liimima. Lõikasin lahti ja selgus, et all olev sein on pude. Kraapisin selle pudiseva kraami maha, et uuesti ära pahteldada. Tapeeti ei olnud enam võimalik tagasi panna ja uut tükki polnud ka asemele panna. Pidin hakkama inspireerima sinna midagi. Võtsin kipskrohvi ja tõmbasin pahtlile mustri peale, värvisin üle ja jäi selline nagu tapeeditud sein.
   Järg jõudis sinna, et uksvaja seinale panna. Selleks läks vaja 6kruvi ja üht tugevat meest. Sest armatuuriga betoonsein on nagu õnnemäng, kas läheb armatuuri või mitte. Seekord eo läinud ja uks sai seinale.
   Veel üks kiht vanilje värvi ja värvimisprojekt võis lugeda lõppenuks.

töö jätkub


Esmaspäev - tuleb uuesti tegutsema hakata. Nädalavahetusel tõin veel ühe vana ukse juurde, et panna see suurde tuppa seinale. Uks pärineb ühest Nõmme majast, keldri uks. Kuna see oli kõige kergem, lühem ja õhem. Ukse värv on nii hea, et seda ma ei kavatsenud puhastama hakata.
    Enne kui ukse paika panna, siis tui seinad üle kruntida. Seega vaja poodi minna jälle, kruntvärv, kattevärv (eelnevalt õige toon valitud) ja tapeet.
   10 aastat tagasi värvitud bordoopunane on vaja ära peita, et tapeedi alt välja ei hakkaks paistma.
3 kihti valget, ühes käes rull ja teises käes pintsel - ära katsin. Suurem väljakutse oli värvitav tapeet. Ka selega sain hakkama. Kogu elamine on steriilselt valge ja kuidagi suurem.
Õhtuks jälle kõik mööbel omale kohale tagasi ja kiled maha. Nagu polekski midagi segamini olnud.

kolmapäev, märts 22, 2017

nädal viimane tööpäev

  Reede - tuleb midagi ette võtta selle auguga. Lõikasin ümmarguse augu kandiliseks ja panin sinna asemele samas mõõdus paiga peale. Kuna mul ees krohvimistöö, siis pidin kinni panema millegagi, mis kiirelt kuivab. Mõeldud - tehtud, ajasin oma kuumaliimi püstoli kuumaks ja jäi kinni nagu nalja. Ämber ja mikser jälle välja ja krohvi segama. Hommikul oli ilm väga kehva, et ei viitsinud isegi Freia-Miat lasteaeda viia, seega oli mul kodus abiline, kes pintseldas krohvi. Kuna oli reede ja viimane tööpäev, siis rohkem me midagi muud ette ei võtnud. Tuba tolmust puhtaks ja puhkama.


krohvi lendas paremale ja vasakule

Neljapäev - Krohvimise päev. Uuesti krohviämber välja ja mikserdama. Loopisin krohvi välisukse peale ja kõrvale ning vannitoa ukse juurde. Ukse ümber ei saanud krohvi panna kuna, elektrilahendused olid poolikud. Õhtul jälle poodi ja uued pistikud ja lülitid. 3h tööd ja minu soperdis sai likvideeritud. Lülitud tõstsime allapoole ja suur auk haigutas keset seina.

kolmas päev

  Kolmapäev - lihvija tagastus ja uue tööriista laenutus. Seekord võtsin kuumapuhuri. Föön käima ja järgmine kiht värvi maha kuumutada. Üllatuseks tuli välja veel 3 kihti eri tooni: heleroheline, tumeroheline ja pruun. See pruun oli ikka mingi eriti vintske värv, mis ei tahtnud kohe kuidagi ära tulla hakkas venima. Nagu öeldakse "targem annab järgi" - seekord olin see mina. Kuna uks on väga raske, siis pidin panema puidust klotsid alla, et ta oma raskusega ikka toetaks põrandale. Loomulikult pole mil ju puidustklotse kodus (va Mia täheklotsid). Meenus mulle, et maja taga olid mõned prussid ja saen sealt parajad jupid - takistus nr1 - pole saagi millega saagida. OK! tuleb minna poodi ja saag osta. Enne tegin veel keldris tiiru, et ehitusmeeste jääkidest äkki midagi leidub - ja leidsingi. Euroaluse detailid, vedasin üles, kangutasin naeltest lahti ja asetasin ukse alla toetuseks. Selleks, et uks kenasti seina ära mahuks, tuli 2 lülitit ümber tõsta. Mis see siis ära ei ole. võtsin kipsinoa ja lõiksis soone sisse, ja uue augu kuhu toos panna. Teise lülitiga kahjuks ei läinud nii libedalt. Juhe oli liiga lühike ja ei ulatanud. Helistasin siis elektrikule ja õhtul oli juba elektrik kodus. Takistus nr3 - küproki olin katki teinud ja polnud kuskile toose kinnitada. Seega tuleb osta uued toosid. Homme lähme poodi ja siis teeme korda.
       Järgmiseks oli vaja likvideerida välisukse pealne 10 aastat tagasi pooleli jäänud segadus.
Teooria: selleks oli vaja lõigata küprokist tükk 50x101cm  ja see makrofleksiga kinni kleepida. Nüüd siis praktika - takistus nr 2 - kas makrofleks tuleks panna plaadile või seinale. Et kindel olla, läksin trepikojas oleva remondimehe juurde, et see järele uurida. Selgus, et see tüüp ei räägi eesti keelt ja mina ei räägi vene keelt. Aga jõudsime oma kehakeelega nii kaugele, et ta tuli ja näitas kuidas tuleb teha. Nähes minu makrofleksi, raputas ta pead ja läks uksest välja. Paari minuti pärast oli tagasi ja tõi seda õiget vahtu, millega küproki liimitakse. Kui sein liimitud ja teibitud, siis näitasin talle oma puitust, et äkki laseb sinna taha ka pisut liimi... peale mida tüüp jooksis alla, tõi trelli ja 3 pirakat kruvi. Mõõtis välja karkassi kohad ja pani ukse kinni. Mina muidugi hirmust piilusin, et need pirakad kruvid ei tuleks vannitoa plaatidest läbi. Uks seinas ja tööpäeva võis lõppenuks lugeda, kiirelt korda elamine ja Freia-Mia lasteaiast koju.

teine päev

Teisipäev möödus vana ja väärika ukse seltsis. Natuke ka selle saamisloost. Käisin ja hädaldasin, et oleks vaja vana ust, mida krohvida oma kodu seinale. Töökaslane muidugi kuulis mu ideest ja pakkus oma vana taluust. Uks reisis pealinna Jõgevamaalt vana mersu katusel. Uks on korralik. Täispuidust ja puha. Ukselt tuli eemaldada värvikiht, et lahtiolev värv ei pudiseks. Kuna mul pole endal tööriistu, siis pidin minema tööriistarenti. Võtsin lihvija ja hakkasin kohe värvi maha nühkima. Päev otsa tööd ja tagajärjeks olid värisevad käed ja uks, millelt olin suutnud maha saada alles esimese kihi värvi. Õhtul algas uus õppetund - kuidas panna seinale kindakrohvi. Esimene kott lahti, ämber, vesi ja akutrell mikseriga. Kirsti tuli õpetussõnu jagama ja mina korraliku õpilasena panin kõik "kõrvataha". Mina segasin segu ja loopisin seina ning Kirsti pintseldas mummud siledaks. 2 tundi tööd jutustamise taustal lendas imekiirelt. Järgmine etteaste oli siis minu teha. Plaan paika pandud, et homme hakkan tegea....tolmune elamine tuli nüüd ära koristada..



Puhkus algas ja REONT

Esmaspäevast algas puhkus ja ühtlasi ka remont. Remondi vajadus tuli sellest, et ühistu korraldab maja renoveerimist (välisfassaad ja koridorid), sellega seoses tungiti  ka minu territooriumile. Lõhuti kotidoori sein ja vahetati aknad. Seega segadust piisavalt, et ette võtta väike värskendus.
    Espakist sai siis algatuseks võtta pisut tööriistu (pahtlilabidas, ja pintsel) ning 90 kg Knauf Rotbandi. Viiendale korrusele kipskrohvi tassimine ei ole nalja tegemine, aga õnneks leidus lahendus otse nina all. Nimelt maja ees, täpselt minu rõdu all oli tõstuk millega tehakse rõdude remonti. Küsisin viisakalt, et äkki tõstavad üles. Ehitajad olid nõus, peale mida ma sikutasin autost veel 2 kotti. Senikaua kui mina trepist üles jooksin, oli mul lift juba aknataga.
   Esmaspäevane päev kulus puhtalt vana tapeedi eemaldamise peale. Ja sealt alt tuli välja eriti vana tapeet - nu see nõukaaegne. Vot see oli väljakutse, niisuta ja noki ja lihvi, aga maha ma ta sain. Pintseldasin "nakke" peale, et betoon ei hakkaks niiskust liiga kiiresti krohvist välja tõmbama.

teisipäev, märts 07, 2017

4 aastase mõtted


Minu printsess sai eile 4 aastaseks ja olles ise väga õnnelik, kuna tema südamesoovid täitusid. Siiski oli tal väike kurbus. 
F-M: "emme mul on väike kurbus südames."
K:"Miks see väike kurbus siis su on?"
F-M:" ma tunnen puudust sellest, et onu Loe ei toonud mulle täna lepatriinu torti."
K:" ära ole kurb sellepärast, inimesed unustavad asju. Kõike ei peeta meeles."
F-M:" aga mina küll mäletan kui ma kolmeseks sain ja ta minul külas käis lepatriinu tordiga."
K." võta see kurbus ja muuda see rõõmuks enda südames, sest täna on ju väga tore päev ja päike paistab sinu rõõmuks."
F-M:" aga mina ei oska unustada sedasi oma tunnet mis südamest tuleb."
 
Vot nii targad ja avatud südamega on lapsed ja jääb lootus, et me  neid oma raamidega "lukku ei pane."
 
 
 

teisipäev, jaanuar 31, 2017

vana uueks

Jätkan edasi kriidivärvidega värvimist. Järjekordne nõukaaegne mööbliese - peeglikapp, et mitte ära visata tervet mööblit, tuleb anda sellele uus elu. Kuna mul eelmisest projektist jäi oliiviroheklist ja piimavalget üle kõvasti, siis võin terve sisustuse nende toonidaga üle võõbata.
    Kergelt karestamist (lahtine lakk maha), hoolikas pesu ja 4 kihti värvi. 2 kihti oliivirohelist ja 2 kihti loodusvalget. Kriidivärv on hea nii mõnelgi põhjusel: kuivab kiiresti, ei haise, saab maha pesta kui ei sobi (enne lakkimist või vahatamist) ja loomulikult mõnus toonivalik. Värv kuivab täpselt nii kiirest, et kui ma olen esimese kihiga lõpule jõudnud, on algus juba valmis teiseks kihiks. Erinevate toonide kuivamisvahe võiks olla 30 minutit pikem. Kui kõik kihid värvi on peale pandud, siis tuleb maha pesta kõik see mille alt hakkab välja kumama teine värv. Selleks tuleb võtta niiske tugevama kiuga lapp ja muudkui nühkida. Lõppviimistluseks kasutada lakki või vaha. Lakk teeb pinna siledaks ja tugevaks, vaha aga jätab sametiseks.