raskused on selleks, et neid murda

5 kuu jooksul siis esimene tõsine öötrall. F-M nuttis (karjus) kogu öö. Ei maganud, ei söönud (24h) ja põhimõtteliselt olin mina hulluks minemise äärel. Tunnen tõsiselt kaasa neile vanematele kes ei saa öösiti magada ja ennast välja puhata. 2h uneaega öö peale ei ole just väga palju. Freia oli tegelikult päeval juba pisut uimane ja kurjakuulutavalt vaikne, peale ujumist märkasin ka jalgadel pisikesi täpikesi aga ei pööranud neile täpikestele suurt tähele panu, kuna vesi sisaldab pisut kloori ja mõni täpp siin või seal pole mingi näitaja. Öösel välistasin kõhuvalu, olen seda juba kogenud. Hammaste tulekuga ei arvestanud ka kuna 2 alumist tulid ilma  trallita ja igemed paistes ka ei olnud.
    Lõpuks oli mul lapsest nii kahju ja otsustasin minna traumapunkti. Läksin lastepolikliiniku ja ei saanud ma ka sealt mingit tarka vastust. Kella 8:00 pidin tagasi tulema kuna siis on kõrvaarst seal, et kontrollida kõrvu. Kõrvakontroll oli Freiale lihtne protseduur ja ta ei pahandanud arsti peale. Arsti juures oli ta vägagi terve lapse moega, uudistas ja kakkus arsti laual olevaid instrumente. Magas ainult autos sõitmise ajal, nii ma siis sisustasi hommikupooliku ratastel.
    Lõpptulemuseks siis arst arvas, et Freial on viiruseline palavik mille lõppfaas on lööve. Tänane päev on möödunud magades meil mõlemal ja lõpuks hakkas Freia sööma ka.  Selline jaurav lapspidi olema 2-3 päeva seega 1 päev veel kaisutamist ja pikutamist.
Emotsioon, et saadan lapse maale vanaema juurde, kadus üsna kiirelt - ei taha ikka mitte sekunditki temast eemal olla.