Kertukese blogi

teisipäev, juuli 22, 2014

Ämari lennushow ja perepäev

Õhuväe 95. aastapäeva tähistamine oli väga suurejooneline. Palju tööd ja vaeva oi nähtud ja vaatamata halvale ilmale mis enne lõunat kohale oli tulnud, sujus päev kenasti. Peale lõunat paranes ka ilm ja suur suvi jälle käes. Inimesi oli rohkem kui rahvast ja meila Freia-Miaga väga tore päev.
    Enne oli muidugi olnud KV spordi-ja perepäev kus sai 2 päeva toredate inimestega veeta. Freia-Mia rõõmuks oli 4 suurt batuuti ja väikesed lemmikloomad. Olgem ausad kodus lapsega tegelemine ei võta mind nii läbi kui kodust eemal.
    Oli ka Freia-Mia esimene telkimis kogemus ja see talle väga meeldis. Laps magas nagu nott. Loomulikutl olid ka ilmad telkimiseks ideaalsed.
    Laupäeval oli lastele kohale lohistatud Kapten Pepu ja see tegelane ikka ruulis sajaga. Hommikul kell 11 hakkas pihta laste spordimängudega ja kella kümneni välja õhtul. Päris hea vastupidamine 30 kraadise kuumusega sedasi jännata. Lastele muidugi meeldis ka see tsirkus kuna kommi sadas iga väikese liigutuse eest. Ei tea mis see veresuhkur õhtuks olla võis mõnel aktiivsemal tegelasel. Ei jäänud ka minu väike pätakas kommisajust ilma. Mõni komm ja paar kõrrejooki ka sattus Freia-Mia kätte. Õnneks need kommid teda väga ei huvitanud, kuna pole harjutanud seda magusa söömist väga.
   Lemmik koht oli muidugi joonistamise nurk. Seal valmis 3 uhket pildikest jälle meie kunstikogusse, üks akvarellidega ja 2 pastellidega.
   Pühapäeva hommikul telklaager kokku ja lennukeid vaatama. Freia-Mia unekott ei saanudki aru, et ma ta madratsiga telgist välja lohistasin ja telgi kokku panin. Lennushow alale liikusime üsna varakult ja saime rahulikult tiiru kogu väljapanekule peale teha enne vihmasadu. Üsna pea hakkas ka tulema uudiseid sellest, et kogu Rummu-Vasalemma ja peaaegu kuni Keilani on umbes. Hoolimata halvale ilmale oli rahvast väga palju. Lennukite demod olid huvitavad ja vaatamist oli üksjagu.


 Minu väsinud Picasso
 Kitsekarjas
 Avatar 2 on tulekul

Paljudes kohtades oli võimalik ka turnimas käia. Lemmikuks osutus AN-2, mille pealt Freia-Mia keeldus maha tulema. Lendur M oli küll pisut tüdinenud näoga, sest hordides lapsi käisid An-2 juures ja sealt nad ära ei tahtnud enam minna. Huvitav kas asi oli lennukis või lenduris. Freia -Mia istus kapteni kohale ja hakkas kohe "sanga" kangutama. Näppis mõnda nuppu ka, et lennuk paremini lendaks. Hakkasin siis last ära võtma, mille peale tema.... lihtsalt lükkas mind eemale. Ei tule ära ja kõik, võisin ise ära minna aga minu "memmekas" lennuki kabiinist välja ei tulnud. Lehvitasin õuest talle ja üks rõõmus ja vägagi rahulolev tirts lehvitas mulle vast. Ise ei ulatanud õieti aknast väljagi vaatama aga istus vapralt edasi. Ronisime ka teiste lennukite peale, aga need ei olnud nii huvitavad.

 Milku ja Pätt
 "Näe lennuk"

   Poolakate MIG




 L-39
 R-44