Kertukese blogi

neljapäev, veebruar 12, 2009

metsamatk

lõpuks jõudis ka järg minu kätte ja oli aeg metsa minna jalutama. Ilm ähvardas algul küll kogu plaani kihva keerata aga...minu tund tuli. Viidi kopteriga metsa ja alguspunktiks oli Lintsi baas. Läks pisut aega, et välja raalida oma asukoht ja leida üles see õige teeots. On ju talv ja kõiki radasid ei ole näha. Varustuseks kaasas orienteerumiskaart 1:15000, raadiojaam, algeline GPS ja mobiil.
Jõudsin vaevu linnakust välja ja kui kopter juba peakohal - deam nii lühikeseks jääbki mu matk või!!! aga selgus, et olin keset lagendikku jäänud märkamata. Sellest hetkeks hakkas ralli pihta. Andsin jalgadele valu, et saaks pisut liikuma...nii see kopter siis kammis läbi teid ja sihte, aga mind nad ei märganud. Tingimus: liikumine toimus mööda teed või sihte ja peita ei tohtinud. Lõpuks keerasin teelt sihile ja tegin pisikese fotoshootingu ja kopter ei leidnud mind ikka. Lehvitasin ja möllasin aga asjata. Ega midagi, edasi...lootsin näha loomi metsas ja seda ka nägin. 2 kitse oleks mind jalust maha jooksnud, kahjuks ei jõudnud pildistada. Peatumine 2 sihi ristis ja kopter lendas piki sihti, aga olin jällegi nii tilluke...ei märgatud. Suundusin põhimagistraalile tagasi ja jätkasin teed. Nähes kopterit lagendikku patrullimas, lisasin kiirust, et jõuda nähtavasse kohta. Minu pingutus oli asjata. Seisin keset põldu ja ootasin avastamist. Kopter keeras otsa ringi ja tegi minekut. Kell oli juba selline, et vaja suund võtta lõpppunkti. Kasutasin seekord jälle sihti. See siht osutus tõsiseks katsumuseks. Lumi oli põlvini ja kõva koorikuga. Trampisin aga vapralt edasi ja kui andsin oma koordinaadid staapi, möödus veel 20 minutit ja mind leiti. Sellega ka lõppes kogu üritus, kuna kell oli juba nii kaugel, et pidin minema otse platsile.
Kaardil on märgitud minu rada ja kohtumisplatsid kopteriga.