Kertukese blogi

esmaspäev, juuni 29, 2009

one weekend, 2 islands, 3,5 motocrash in the forrest and 770 km

Mõeldu tehtud….
3 suzukit ja 1 aprilia (tõeline Itaallane, kes vajas temperamentsemat armastust)
6:30 kola kokku ja kohtumispaigaks Haabersti Statoil. Kola kott tuli suhteliselt väike kuna korduva ümberpakkimise tulemusena viskasin välja kõik mittevajaliku välja. Statoilis kogunesime olmekesi ja neljas liitus Laagris. Aga oh rõõmu neljas ilmus kell 8, kommunikatsiooni probleemis. Plaanitus praamile ei jõudnud…tegime aega parajaks Haapsalu linnuses ja sealt edasi sadamasse.
10:30 laevakesele ja HÜVASTI
Kulgesime Kassari linde vaatlema. Parkisime oma motokad parklasse ja otsisime linde. Hüvitav miks neid küll ei olnud, ega me palju lärmi ei teinud. Värske õhk ajas näljaseks ja Kärdlas sai keha kinnitada korralikult. Kogu kesklinn tindis küll üpris pisike olema.
Täis kõhtudega liikusime otse Tahkuna suunas, esimene peatus Lõimastu ja kolasime ringi. Metsaalune oli täis igasugu trääni. Maaalused augud ajasid üksteist taga lausa. Selgus veel, et on üks auk mis asub eemal ja, et seda on vaja vaatama minna. Minu hirmuks paistis eesolev tee „kitserajana“. Hambad ristis ja hirmunult tüürisin sihtpunkti poole. Vaatamisväärsus polnud just mingi suurejooneline kunstiteos. Naasime rataste juurde tagasi ja üks tore tüüp oma „iluduse“ küljeli keeras. Oma lollus muidugi. Minu ratas otsustas ka mind alt vedada. Nimelt läks põlema punane õli tuli ja ilmnes kiri FI. Tulemuseks oli mitte käivitumine. Keerasin kellad viled kinni ja proovisin uuest. Silitasin ja meelitasin, lubasin kokku igasuguseid lubadusi ja jagasin hellitusi. Uus katse õnnestus. Kohe näha, et minusse…vajab ainult „präänikut“, ei mingit piitsa. Ega midagi tuldud teed tagasi. Kõvasti 600 kuubikut jalgevahele kinni ja külma närvi. Täiskäik edasi mööda kruusateed. Järgmine peatus nõudis meie käest esimesed ohvrid ja närvikõdi. Peale jalutuskäiku hakkas „Itaalia Iludus“ oma tõelist iseloomu näitama. Ei jäänud muud üle kui leida külast „krokokad“ ja asi käima panna. Sellega meie trip äi pisut lühemaks. Praamile jõudmine oli prioriteet, seega oli suuna Kärdlasse tagasi. Praamini jäi veel pisut aega kuna pungestasime ikka korralikult. Aega tegime parajaks Tohvris ja see koht sai ka saatuslikuks minule. Tagasiteel ma panin ikka kolari maha ja jalapidur sai pisut kannatada. Läks kõveraks.
Praami sõit läks kiirelt, kuna magasin kogu tee maha. See uni oli kosutav ja värskendas päris hästi. Suundusime ööbimispaika ja sai korralikult liha söödud. Kiire saun ja magama.
Äratus kell 8:00 hommikul, hommikusöök ja start. Enne liikuma hakkamist oli „Itaalia Iludusel“ ja ta omanikul neljasilma jutud. Loomulikult ei olnud sellest kasu. Väikene vahepeatus oli selle ratta jaoks otsustav. Enne heaga ei saanud, siit proovisime temperamentset. Juhtmed välja ja uuesti „korkokad“ külge. Seekord lõppes kogu asi suitsupilvega. Lihtne…juhtmed lahti, mis võisid kogu jama teha. Peale seda paugust käivitus masin korralikult ja mingit probleemi enam. Kohe näha Itaalia temperament.
Peale Anglat läksime Pulli pangale. Natuke tegime aega parajaks ja jällegi edasi. Päris palju sai tunda seekord kruusateed. Saarlastel on naljakas teede võrk. 10km kruusa 2 km asfaltteed – umbes nii ta läks. Kogu selle sõidu peale oli kohutav palavus kallal, värskuse leidsime allikate juurest.
Lümandas sai eha kinnitatud väga maitsva lambaraguuga. Lisaks kõigele nägime ka päris itaallasi. Mida küll teevad sellised inimesed sellises kohas.
Sõrve sääres oli jälle hirmu kui paju. Sattusime „kitseradadele“ jällegi ja sealt tuli ka viimane poolteist kolar. Sama tüüp jällegi kes enne. Tee oli mudane ja kiskus ratta alt ära. Peale püsti saamis viie meetri pärast esitlust oleks ta korranud oma. Hirm oli veel suurem kui enne. Ja ei jäänud muud üle kui siduriga timmimisega sihtpunkti jõuda. Tagasi tee sellest mudaaugust ei olnudki enam nii hull kui tulles.
Suund Kuressaare poole ja siis sealt sadamasse. Kiirus oli suur ei jõudnud isegi ära fikseerida. Enne ööd jõudsime Tallinna.
Ilmaga veda, kogu tripil oli ilm väga soe ja mõnus.