Moto survival

Järgisdes kogenud mootorratturite nõuandeid, sai ette võetud ohutu sõidu kursus. Toimumiskohaks oli Haapsalu lennuvälja ja ööbimine Mihkli külalistemajas.
Nagu alati minuga ikka juhtub. Nimelt lasin oma mootorratast natuke putitada.
1. kukkumispunnid
2. alarm
3. pisut madalamaks
Kui ratas oli juba lubatust kauem olnud Pärnus, siis hakkas vaikselt tekkima mure, et kas saab ikka hiljemalt reedeks(12.06.09) valmis või pean minema mootorratta koolitusele minema ilma motikata. Reedel siis kella 6 paiku õhtul öeldi, et 11 öösel saab valmis. Tore küll...tuli hakata otsima lahendust, et laupäeval õigel ajal olla Haapsalus. Optsioone oli mitmeid ja ma otsustasin endale sobivama kasuks. Autoga Pärnu ja sealt Haapsalusse ööseks.
Plaan käivitatud. 22:00 selgus tõsiasi, et minu nummi ei olnud veel valmis saanud. Probleemiks siis, et kukkumispunnide kinnituskoht oli gondli alla ja selleks oleks pidanud tegema gondlisse augud. Seega oodati minu otsust. Otsustasin, et gondlid maha ja punnid külge. Ei raatsinud gondleid ära lõhkuda. Teostava töö mahuks pakuti 1 h. Mis seal parata...linna jalutama. Kulus küll pisut kauem kui tund aga valmis ta sai. Motoka selga istudes oli tunne imelik, kuna jalad sai täistallaga maha panna ja minu "Tibukene" tundus olema tõeline tibi - kuidagi ebamugavalt madal. Enam ei olnud väikest Kertut ja suurt tugevat motokat. Sõit võis alata Haapsalu poole. Raske oli harjuda "uue" motokaga. Sõiduomadused polnud enam endised. Sain ka ära proovitud öise sõidu. Peab tunnistama, et raske teekond. Minu ohutuse tagamiseks sõitis Mart autoga ees. ei olnud just kõige soojem ilm...higistama ei ajanud!!! Mihkli puhkemaia jõudsin, olin täiesti külm nagu jää. Leiti mulle magamiseks sobiv tuba ja seadsin ennast sisse. Oh koledust, terve öö külmetasin mis hirmus.
Hommikune vaatepilt ei olnud just see mida ma näha tahtsin, kuna õues sadas. Kiirelt toimetasin oma motokale katte peale. Kella 9 paiku oli enamus seltskonnast kohal ja parkla rattaid täis. Olin ainuke ettenägelik kellel kate kaasas.
Õppepäev algas ohutusteemalise loenguga. Teooria kestis lõunani, peale mida läksime lennuväljale praktiliste soorituste kallale. Alustasime täiesti lihtsatest asjadest. Mootorratta ehitusest ja sõidueelsest ülevaatusest. Minu "pisike" võeti demoks ja olen nüüd palju targem. Järgnesid lihtsad harjutused: Sõiduasendi korrigeerimine. Kuna meil naiste grupp siis sai nalja ikka päris palju. Polnud ma ainuke pisike suure rattaga. Kui sõiduasend mugav sai juba sõitma hakatud. Aeglustussõit - koolisõpitu tarkus tuli asendada uuega. Väga raske on välja harjutada valesti õpitut. Lihasmälu on päris tugev... sujuvalt saabus kätte aeg kui vaja ennast proovile panna "ussi" tegemises ja U-pöördel. Kuna endiselt vihma sadas ja ilm jahe...ei töötanud enam käed korralikult ja kerge värin oli kehas. Päeva lõpetuseks poeskäik ja saun. Sooja sain sisse kuuma tee ja Jäägermeistriga. Meeldiv jutuajamine uute inimestega ei kestnud kuigi kaua, minu väsimus murdis mu maha. Uni tuli koheselt ja väga kosutav. Ei ole midagi paremat kui soe tuba ja mõnus pesa. Ah ja riiete kuivatamine oli ka vaatepilt omaette. Kõik kohad kus vähegi sooja välja õhkus, olid riided. Tõdesin veel seda, et minu kostüüm ei ole veekindel. Püksid lasid täiega vett läbi, jope oli ainult varrukast vett sisse lasknud aga eriti vesises olekus olid saapad ja kindad. Moraal sellest - topeltkindad ja vihmakombe vajalik olemasolu.
Pühapäev oli jällegi täis tegutsemist. Hommikul külastasin ehituspoodi ja sain sealt umbes 100 krooni eest ehitusmeeste vihmajope ja puksid. Ja kui ööbimispaiks jõudsin oli juba loeng alanud... Teemaks siis motoka füüsikalised ja nende liikumine. Jällegi lennuväljale ja praktikas rakendama. Ilm ei hellitanud meid seegikord. Tänu vihmaülikonnale jäin ma kuivaks. Ainult kindad said märjaks. Proovisime jälle aeglustussõitu, "ussi", pidurdamisi (tagumise-, esimese -ja mõlema piduriga), 8 tegemine, "uss" 40km/h kiirusega ja ümberpõige takistusest. Õppisime hindama kurvi ja selle läbimist ja pisut ka grupisõitu. Koolitajad olid superluks lahedad ja pädevad. Kokkuvõte tegemise ajal jagati kätte tunnistused ja kodutee võiski alata. Võtsin sappa siis 4 tüübile ja jõudsin turvaliselt koju. Uskuge või mitte, aga sellest koolitusest oli kasu vägagi palju. Terve tee kasutasin uusi õpituid võtteid ja ma ei väsinud sõites ära. Muutus ka minu mõttemaailm pisut ja seda ohutu sõidu suunas. Luban, et ei allu enam autojuhtide poolt algatatud provokatsioonidele. Ja kasulik oleks veel üle vaadata oma varustus. Ah ja luban, et õlitan ratta keti ka ära :) Soovitan soojalt seda kursust kõigile.