Kertukese blogi

neljapäev, jaanuar 19, 2017

Uue tuuled

Kui aus olla, siis on need tuuled juba pikemat aega mu peakohal tiirelnud. Umbes aasta tagasi hakkas tekkima mõte, et sooviks oma käega luua midagi suurt, vajalikku ja erilist. Kuigi pean ütlema seda, et kõik mu projektid on olnud suured, imelised ja erakordsed, mille käigus olen õppinud nii mõndagi. Õppinud tundma kogu loomingut ja ise ennast läbi loomingu.
   Aasta lõpus sai alguse mitu projekti ja viisin ka võiduka lõpuni. Millest sai alguse uus armastus puidu vastu. Sain kogemuse mitmete tööriistadega töötamisel ja tutvusin huvitavate inimestega.
Sain ka kinnituse sellest, et isetegemine tasub ära ainult enda otstarbeks. Masstoodangule ma hinna ja ajaga vastu ei suuda kuidagi panna.

  Minu esimene projekt oli toolide restaureerimine. Toolid pärinesid minu tädi söögitoamööbli valikust, aastast 1970-ndatest. Korralik klassikaline nõukaaegne aus kraam. Just nimelt, need ei olnud mingid ligadi-logadi toolid. Kui hakkasin kangast pealt ära harutama, siis pidin ikka väga palju klambreid välja tõmbama, et kõik vana küljest ära kiskuda ja asendada uuega.
    Kogu töö algas coloraatumis õpitoa projektina. Võtsin kaasa 2 tooli, mis oli vaja kriidivärvidega üle värvida ja uue kangaga katta. Kangas oli heleroheline sametine mööbilkangas. Seega oli vaja välja mõelda, mis värvi teha tooli puidust osa.  Coloraatumi värvivalikus on meeletult palju erinevaid värve ja valik oli raske. Lõpuks otsustasin, et põhja tooniks tuleb oliiviroheline ja peale valge "milk". Kui kõik värvikihid peale kantud üksteise järgi, siis kulutasin valge alt välja rohelise. Tulemuseks jäi selline vintage stiil. Värvi kaitseks kandsin peale autentico matt lakki. Et oleks midagi erilist, siis tegin struktuurpastaga ka seljatoe peale kaunistuse.
   Istumisplaadile 2 kordne rullvatiin (spetsiaalne mööbli oma), voodririie ja pealiskangas.  Kuna kõik kangad tuli kinnitada klambritega, siis oli see paras trenn kätele. Poole ürituse käigus, käisin juba tiiru ehitustarvete poes, et soetada suruõhukompressor ja klambripüstol. Õnneks nii kaugele ma ei jõudnud, kuna see ei ole mingi väike atribuutika, mis kappi ära peidad. Aga tulevikuplaane arvestades, siis tuleb oma majapidamisse koht leida sellisele truule tööriistale.
   Toolid said lõplikult valmis vanaasta viimasel päeval enne külaliste tulekut. Näeva välja ilusad ja kõik külalised said mugavalt istuma. Katsetatud ja aus, ilus töö. olen tulemusega väga rahul.