sadasin alla...

Kukkumine oli kõrge sel päeval. Koristasin kappe ja oli vaja tolmu pühkida kõige põrgemalt. Jõudes ikka sinna kõige kõrgemale ja saingi vabalangemise. Kukkumise suund oli selg ees ja otse kõrandale...aga suutsin ennast õhus keerata õiget pidi. Maandusin kätele, nu nagu kätekõverduste alumine asend. Nii ma vedelesin seal maas ja kogusin jõudu tõusmiseks. Kogu rahvas jooksis kokku kolina peale ja kommentaarisid: "kass kukub ikka käppadele..."
Korraliku põrutuse sai parem käsi. Ranne mis on juba pikemat aega haige ja sain nüüd veel suurema põrutuse. Vist läheb veel aega, enne kui onn terve.