laupäev on üks tore päev

Hüppepäeva käkkis ära hommikune udu. Kuigi rahvas oli valmis alustama juba kell 7:00, et lõunal saabuva halva ilma kiuste ka mõned hüpped saaks. Tundub, et halb ilm nägi meie plaanid läbi ja saabus juba hommikul. Lennuk saadeti koju tagasi ja käiku tuli lasta plaan B.

Plaan B - Kuusikule hüppama...kahjuks jäi ka see plaan katki tehniliste põhjuste tõttu.

Seega plaan C - Suund Lääne- Virumaal, Viitnal söögipaus ja edasi Altjale.

Viitna söögikoht oli ebatavaline. Keset küla on püsti pandud mingi Armeenia päritoluga koht. Teenindav personal oli üks pere. Söögiks valisin saslõki...päris hea oli. Nagu hiljem selgus, et see on mingi pere ettevõtmine ja seal olevat mingi 3 põlvkonda tegelasi, kes majandavad kogu seda kremplit. Söögilaudade vahel jalutasid ringi eriti naljakad tegelased. Nimelt tegu oli kanadega. Päris koomilised linnud, jalad olid sulgedega kaetud, sulgi seljas oli ka rohkem kui tavalisel broileril, hari oli musta värvi ja kobaras. Söötsin neid ka siis natukene saiaga. Julged tegelased.

Söömingule järgnes marjade korjamine. See aasta läks pisut paremini...põldmarju sain nii umbes 3 kg ja sügavkülm oli hoobilt täis.