Kertukese blogi

neljapäev, aprill 15, 2010

Tandem



minu emotsioonid peale hüpet ja hiljem.
Olin patsiendiks hüppel nimega "light passenger".

1. hüpe - Pareteci riggeriga.
Traksid selga, instruktaaz ja lennukisse. Hüpe oli väga teistsugune. Tunne oli turvaline, kuna tandemmaster oli suur ja tugev. Vabalangemine oli imelik, kuna kiskus pea allapoole. Kupli all oli raske lennata aga mitte võimatu. Maandumine oli pehme.
2. hüpe - Lauriga...
Kõik sujus ja oli ok. Tann filmis. Kuna tandemmaster oli pisut väiksem, siis ka pisut ebakindlam tunne. Maandumine ok.
3. hüpe - Tanniga.
Vabalangemine oli väga normaalne, pea ei kiskunud nii väga alla ja nägin horisonti. Maandumine endiselt ok.
4. hüpe - Kaic oli segaduste meister. Enne hüpet siis sai Tanniga kokku leppida, et keerame selliselt, et päike jääb kaameramehe seljataha. Nii oligi...mina nägin TAEVAS - MAA - TAEVAS - MAA. Ehk siis oli tandem Freefly. Aga lõpuks oli kõik vägagi ok. Maandumine oli pehme. Selle karusselli peale ei tekkinud hirmu isegi - fun oli.


5. hüpe jällegi koos saxlasega. Tüüp oli sama kasvu nagu mina ja pakkus teravaid elamusi. Lennukist välja hüpe oli o ja pärast seda hakkas juhtuma asju. Vabalangemise ajal spinnis pisut. Aga polnud hullu. Kui kupli all lendasime, siis alles algas kogu trall.
"we have problem"...teavitas tandempiloot.
rihm oli läinud keerdu ja ta ei saanud seda lahti. Küsisin, et kas on võimalik kinnise rihmaga maanduma minna siis vastuseks sain "i dont know". tore küll.
Uus mõte: ütlesin, et ta tõstaks oma varbad üles ja ma astun sinna peale , et pinge rihmast välja läheks. Ei õnnestunud tal ka seekord. Proovisime uuesti...pika susserdamise peale sai ta hakkama. Samal ajal mina lendasin kogu aeg ja enne maandumist soovitasin tal juhtimise üle võtta. Või siis minu jalad üles tõsta. Maandumine oli pisut karm. Aga jäin ellu.
kokkuvõtteks:
ei ole ma nõus sedasorti hüppe eest maksma, kui vaja võin olla alati reisijaks kui vaja.
külma ilmaga ma ka ei taha hüpata.
oli tore päev ja väga väsitav.
Rakmetes istumine terve päeva ei ole ka just kõige mugavam.
Nahkmüts sobis mulle sigahästi, lausa hirmus oli kohe.
Kaameramehele naeratasin terve päeva, kuna see oli kohustuslik.