algus tehtud ja tagasiteed pole

Täna siis olles kell 16:00 hambaarsti ukse taga, tekkis palju mõtteid. Mõte ei ots ringi pöörata ja minna koju tagasi, et mitte ennast piinata.
Võtsin julguse kokku ja otsustasin ikkagi minna ja see asi käsile võtta. Kunagi 2 aastat tagasi lõin põnnama.
Pool tundi hiljem oli kõik möödas ja tohutult ebameeldiv tunne.
Hammas välja tõmmatud, suur auk suus ja pool nägu tuim. Vaatepilt pole just kõige ilusam, aga seda peab kannatama ainult poolteist kuud ja siis võib juba kergemalt hingata.

Hirmus oli tuimestus, pisut ebamugav. Õnneks peale tuimestust polnud valu tunda. See protseduur kui arst seal toimetas, tekitas minus uudishimu. Lõpuks kui hammas väljas oli ja seda nägin oli see ikka päris pirakas küll ja kole-kole-kole...

Nüüd siis pean üle elama selle valu, mis peale tuimestuse kadumist tekib.