kinoelamus

http://kino.ee/Event/2033/

Film mis pani mind mõtlema - mõtlema selle üle, et kas on ikka põhjust ja õigust nuriseda selle üle mis mul praegu on ja mida ei ole. Ega ikka ei ole õigust küll.....
See, et ma oma kapriisidele ei taha järele anda ja loobuda "mõttetustest ideedest ja asjadest"... häbi, häbi....
Hetkeks mõistsin, et mul on olemas kõige kallim - oskus ja võimalus elada täisväärtuslikku elu....
Ma TUNNEN LÕHNA JA MAITSET, KUULEN JA NÄEN. Korraks proovisin kujutada ette olukorda, kus mul ei ole võimalik kasutada oma meeli...juhe jooksis kokku kui aus olla. Nii lihtne asi nagu lõhna tajumine... igapäeva elus sa ei panegi seda tähele kui vajalik see sulle on.  Suure nohu korral olen ma ajutiselt kogenud seda, et ei tunne lõhna ja maitset. Polnud vahet kas sööd shokolaadi või porgandit....
   Tundub kuidagi loomulik, et kevadel on õhus kevade lõhna, iga nädal on väliskoridor värsket leivalõhna täis ja et rooside joovastav lõhn hõljub toas ringi.
    Karmiks läheb elu alles siis kui sa ei kuule või ei näe. Kuulmise puudumise tõttu on siiski võimalik tulla toime aga see, et ükspäev saabub igavene ööööö.... Kui aus olla, siis ei oska ma seda tunnet praegu ette kujutada kuna hetkel ei mahu see minu peakesse....

Olgem õnnelikus selle üle mis meil on, märgake enda ümber seda mis tundub olema tühine esialgu ja tundke rõõmu hetkest mis on... jagades neid hetki teistega.