Kertukese blogi

kolmapäev, veebruar 13, 2013

Käsitöö - edusammud kudumises


Minu kõige nõrgemaks lüliks on olnud läbi aegade kudumine ja otsustasin, et võtan eesmärgiks sellega aktiivsemalt tegelema hakata. Põhjuseid on palju, esiteks on vaja järgmine kooliaasta valmis kududa Haapsalu sall ja üsna pea on mu ellu tulemas keegi kellele soovin parimat ja mis saab olla parim kui ise kootud kindad, sokid jne.
Minu esimeseks kudumise projektiks oli beebitekk, muster pärines internetist. Kokku oli vaja kududa 9 motiivi, et tekil mingigi suurus oleks. Pealtnäha lihtne muster, oli minule ikka täielik katsumus, õnneks koolikaaslastele sain selgeks, mis vaja teha ja nii läkski aeg - iga päev 1 motiiv. Äärtesse heegeldasin pitsi, et anda juurde suurust ja eks ta jäi ilusam ka. Nu ja kui juba läks tegemiseks siis ääristasin veel mageveepärlitega pitsi. Ettevõtmine tasus ennast ära kuna lõpptulemus oli väga ilus ja eks ma olin ise ka väga uhke enda üle, et sellise asjaga hakkama sain.




Sain siis hoo sisse ja tõttasin uue lõnga järele. Uus tokk 100% kasmiirlõnga ja hakkasin kuduma beebimütsi. Värvivalik on suht poisilik aga türkiissinine kõlbab ka tüdrukule. Mütsi tegin palmikutega üleni ja kõrvaklapid. Esialgne mütsi suurus oli nagu nukumüts aga peale pesemist ja kuivatamist läks pisut suuremaks. Ülejäänud lõngast heegeldasin papud, need vist on pisut suured esialgu aga eks paistab. Nii raske on teha riideid kui mõõtudest pole aimugi.


Jälle uus lõng ja tekkis sportlik huvi sokikudumise järele. Kuigi tegelikult ma teadsin, kui kaugele ma nendega jõuan. Täpselt seni kaugele kui oli vaja kanda teha. Pole ma veel elus enne ühtegi kanda valmis saanud. Poolikuid sokke leidub mitmeid kapis kus töö lõppeb kanna juures... ainult sääred. Paraku on väga arusaamatu minu jaoks lugeda kuskilt kirjeldusest kuidas seda kududa ja jällegi leidsin abi koolist. Algul pusserdasin ja susserdasin üks aga see ettevõtmine ei viinud mind kaugele. Õpetus välja ja loeti silm-silma kaupa ette mida ma tegema pean ja kuna keerama, kokku võtma jne... Kand oli nagu päris kand ja labaosa oli jälle nagu nohu minu jaoks. Varbaotsa kokkuvõtmine vajas küll pisut abi - aga lõpuks ta valmis sai. Puudu oli veel pitsist müts ja seegi sai valmis.




Uusi väljakutseid kudumises palun... Pisikesele ilmakodanikule on hea kududa kuna ta on kasvust tillukene ja saab ruttu valmis.