Finally

Ärkasin siis 4 aprilli hommikul selle peale, et lennuk jälle maandus. Algul ei saanud kohe erugi kuhu me olime jõudnud, aga seekord aeti meid lennukist välja. Kohaks oli siis Cyprose saar ja see oli ilus koht. Puud ja põõsad õitsesid, vot see oli kevad. Liiva ja kivi kõrbele vahelduseks oli kohe täitsa hea näha taimi (puud ja põõsad). Jälle siis poolteist tunnikest passimist ja siis koheselt lennukile ja jätkama teekonda. Õnneks üle poolte brittide jäid sinna ja reis oli suhteliselt mugav. Rahvas kolis vabadele kohtadele ja sai ikka pikali visata ja välja sirutada. Mina otsisin oma karumõmmiku üles (hea padi), pleieri ja kuulasin muusikat seni kui uinusin. Muusika repertuaris oli seekord Vasco Rossi - Senza parole. Ilus laul. Silmad tegin ma lahti see moment kui oli 20 maandumiseni Inglismaa pinnale. Lõpuks sai läbi see kohutavalt pikk lend. Lennu pikkus oli 14 tundi.
Inglismaa oli ka õites. Puud ja põõsad olid võrratud. Kevad ikka oli igale poole jõudnud. Aga ega siin nautida ole midagi, ees ootas 2 h autosõitu järgmisele lennuväljale. Lennuväli oli suur ja lai jalutada sai ikka küllaga. Astusime siis Estonian Airi lennuki pardale ja ees ootas oma meeskond, kes oli 4 ja pool kuud tagasi lennul. Lennukis söödeti ja joodeti jälle korralikult. Minul ei olnud kõht tühi ja nautisin ainult "musta leiba". Küll tehakse ikka häid asju siin ilmas. Lend kestis 3 h ja 5 mintsa. Lõpuks kui jõudsime koju, siis tuli tõdeda seda, et ilm on ikka siin väga külm.