Kertukese blogi

kolmapäev, mai 09, 2007

Jooksmas käidud...

ja loodan ka sellega minu jooksutrenni hooaeg avatud. Viimased 2 ja pool kuud oli he pugeda vabanduse taha, et mitte jooksma minna. Vabanduseks oli seekord, et mul ei ole õigeid ja häid jalavarje et minna jooksma. See probleem leidis siis möödunud reedel lahenduse. Jalutasin siis West Sporti ja sai välja valitud need õiged. Ega see nii lihtne tegelikult ei olnud, jooksuspetsialist soovitas, et 40 number peaks olema täiesti ok, aga nu ega ma siis 3 numbrit suuremaid papusid ka ei saa võtta. Otsustasime siis, et prooviks ikka 39 numbrit ka...no oli ikka palju parem. Jäi ruumi ka jalapaisumiseks ja välja nägid ka ikka parajamad. Iseenesest värvuselt on teised pisut heledad aga nu pole hullu peseb tihedamini.
Koheselt oli siis vaja hakata järgmist vabandust, et mitte joosta. Pole minu suuruseid jooksusokke, kõik suurused on ikka mega suured...nagu väikse jalaga inimesed ei käikski jooksmas. Soki probleem sai ka lahendatud ja ega siis midagi kui laiskus kokku koguda ja minekut.
Mitte et mul jooksmise vastu midagi oleks. Mulle meeldib joosta ja tean ka kui hea on pärast tunni ajast jooksu feeling. Aga eks see esimene samm oli ikka väga raske nagu alati. Võtsin hoogu 2 päeva, et tööl minna teha väike jooksuotsake nu nii 10 km aga see jäigi ainult mõtteks ja asjade kaasa vedamise tasemele. Aga täna siis sundisin ennast tegutsema, ja ülla ülla täiesti elus ja hea enesetunde juures. Loodan, et see üritus ei jää viimaseks, tahaks ikka mõnest võistlusest osa ka võtta see aasta ja siis trenni ikka vaja teha.
Ühesõnaga märk on maha pandud ja papud on mugavad...aga kahjuks ise nad ei jookse.
Pole ju päris jupp arga jooksnud ja jalad on nii kinni, see jooksu liigutus on ikka visa tulema alguses. Harjutamine teeb meistriks ja küll keha harjub selle liigutusega jälle.