Minu esimene töönädal

Mis ma siis sellest arvan...kell on tegelikult vähe, et midagi lõplikku arvata. Aga siiski avaldaksin oma arvamust. Positiivne on see, et töönädal oli 2 päeva võrra lühem ja ei ole seda kõige suuremat tööshokki tulnud. Aga üldiselt siis: töönädala esimesel poolel sai ajada korda kõik dokumendid ja arsti juures ära käija ja lennukõlblikuks kuulutada. Füüsiline testki sai pealt vaadatud ja seda on mul ka võimalik lähinädalate jooksul teha. Sai üle vaadatud siis kõik varustus ja kapp täiesti pilgeni täis laotud, uksed lukku , et midagi pähe ei kukuks. Pisut ka oma keeleõppeks aega leidnud ja sai ka väljas põlla peal käidud. Raja ääres lennuki pildistamine oli päris lahe, aga tuul oli ikka metsikult tugev. Aga pildid sai päris lahedad ja hea on ikka pildistada kui on olemas statiiv. Käte värin kaob kohe iseenesest ära.
Muidugi ikka ja jälle meenub üks ja see sama koht ja sõna "kaia"..."soe"..."päike"...ja kõik muu sinna kuuluv. Mälestused sellest kohast on ikka veel päris värsked ja meeldivad.... seega vajan veel laega, et unustada see, mis oli ja harjuda sellega, mis on.