Hüppehooarg avatud

Pärast nädalast sanatooriumi sai võtta otse kurss Kuusiku poole. Kohale jõudes, oli seal juba palju, palju langevarjureid, kes ootasid lennukit. Esimene tõus oli juba täis ja rahvas tegi ettevalmistusi taevasse minekuks. Mina ei plaaninud hüpata kuna ilm oli ikka täiesti külm minu jaoks. Ilm oli päikseline, selge taevas aga väga tuuline. Seega istusin siis maas ja katsusin võtta päikest. Päris maalähedal oli ilm täiesti soe. Pärast pikka päeva sai koju tagasi pöörduda.
Pühapäevasel päeval oli siis plaanis minna Nurmsi. Kuna jällegi ei olnud mul plaani hüppama minna siis ma otsustasin olla kasulik olla lennuväljal. Lõpuks viidi siis mind Nurmsisse ja seal ma siis olin, kogu see paik mis jäi minust maha 4 kuud tagasi kogu need inimesed keda polnud terve veerand aastat näinud. Istusime siis kõik seal kaunil kohal ja muljetasime minu seiklustest. Oma aja sisustasin siis lastega tegeledes ja pakkisin ka varju. Selle varju mis oli suhteliselt krõbe ja õhku täis. Sain ta lõpuks kokku. terve päeva jooksul sai teha palju pilte langevarjuritest. Nii veereski päev õhtusse ja sai koju tulla.
Öösel pakkisin oma armsa langevarju varuvarju ära ja seega olen valmis alustama ka oma hooaja. Loomulikult ei saanud ma oma peavarju kokku. Järgmine etapp on siis peavarju kotti saamine.