Peale lõunat seati siis sammud Tallinnasse. Täpsemaks asukohaks oli sadam...ja "suur, suur laev". Laevale saabudes tervitati meid vile ja valvel seisanguga. Laeva koridorid olid kitsad ja ega need ruumidki eriti suuremad polnud. Esmalt tehti siis loeng, teemal ohutus laeval, õhusõidukiga maandumisel ja kiire ülevaade laevast. Kui teooria oli läbi võetud siis järgnes praktika. Tutvustati siis laeva ja kogu protsess kestis 3 h. Muidugi sai selle ajal palju pilte teha. Pildistamine oli lubatud kõikjal. Treppidest üles ja alla käimine oli ikka päris vaevaline võrreldes siis laevas oleva meeskonnaga. Omaette vaatamisväärsus oli ka see kuidas pesti põrandaid. Koristaja (sõdur) oli ikka käpuli maas ja küüris. Laev oli loomulikult piinlikult puhas. Igasuguseid süsteeme olid seinad ja laed täis, ruumiga kippus ikka kitsas olema. Laeva meeskonda ei olnud eriti liikumas näha kuna oli siis selline aeg kui laev oli paigal ja ei olnud mingit ülesannet ette näha. Minu isiklikeks lemmikuteks kujunesid laeval muidugi helikopterid. Hangaar oli täis koptereid ja ikka tõsiselt suured kopterid, meie robinsoni oleks tervelt isegi sinna sisse mahutanud. Kopterid olid kokku keeratud nagu mingid lego klotsid. Pearootorid kokku lükatud, sabad vastu kere murtud ja ruumi oli veel palju hangaaris.
Räägiti veel pikalt ja laialt sellest mis tehnika peal on, palju inimesi laeval ja tutvustati põgusalt töökorraldust laeval.

Homme on siis plaanis meie väikeste kopteritega minna maanduma laeva pardala juhul kui ilmastiku olud on selleks soodsad. Rohkem pilte siis http://www.manonet.ee/gallery/kertu?page=3