Ostsin poest julgust...

...täpselt nii ongi. Kui oma olematu julguse kokku kogusin ja helistasin autokooli mis mul olude sunnil sügisel pooleli jäi, sain aja kokkulepitud õppesõiduks. Alustasin jälle platsilt nagu alati. Uhke kostüüm seljas ja ei maksa ka saapaid unustada. Esimese proovi tegin siis väiksema rattaga, kuna peale minu oli üks tüüp veel seal. Paar ringi soojenduseks ja aeg asuda atraktsioonide kallale. Esimeseks valisin slaalomi (suurte vahedega), õnnestus päris hästi ja olin ise oma sooritusega rahul. Nagu juba aru oli saada, alustasin kergemast atraktsioonist. Inimese kõndimiskiirusega sõit oli ka korras. Pidurdusega sain ka hakkama. Programmi oli lisatud uus harjutus, üle madala takistuse sõit. Kukupea: sidur alla, püsti jalaraudadele ja ongi sooritatud. Harjutamist vajas muidugi takistusest möödapõige. Ei kõik oli korras, oli vaja lihtsalt suuremat kiirust enne takistust. Ega midagi jõudis kätte see aeg kui vaja ronida harjutuste juurde, mis mulle muret valmistasid sügisel. Slaalom (kitsaste vahedega) - higistama ajas ja ees ootas...slaalom...TEHTUD, kõik postid olid püsti, mina võitsin. Ühtlase ringi sõitmine oli selle kõrval lihtne ja eesootavate kaheksate kõrval lausa poisike. Tegin paar suurt ringi platsil, et ennast lõdvestada ja vaim valmis panna. Lähenesin siis sellele kastile õigelt küljelt. Omalegi üllatuseks ma sain sellega hakkama.
Pool ajast oli sõidetud ja aeg proovida kõike seda suure rattaga. Soorituste järjekord jäi enam-vähem samaks. Ja ega tulemuski halvem ei olnud. Sooritasin kõik vajalikud asjad ilusti ära. Naljakas on see, et ei julge ratast kallutada paremale, vasakud pöörded on palju kindlamad. Pole hullu, küll tuleb. Tunni lõpus sai paar kiiremat ringi ka peale lasta ja täitsa mõnusaks sai olemine juba, aga kahjuks sai tund otsa. Sellepeale õpetaja ütles:"NOH KAS OSTSID VARUSTUSEGA JULGUST KA JUURDE?" Pean tõdema, et vist küll.
Rohkem ei pea minema platsile, järgmine sõit juba linnas. Kuidas seal selle julgusega on, eks paistab.