ITAALIA vol3...nii see algas ROOMA

Reis Vahemere äärde tähendas seda, et põgeneda sooja ja päikese kätte. Õhtul kui Rooma jõudsime, oli ilm pilves ja ei haisugi päikesest. Siit need seiklused algasid, rendiauto otsimine. Oli ikka koht ja andis ikka sealt parklast välja eksida. GPS juhendas kenasti hotelli juurde, aga mida ei olnud oli sissekäik hotelli. Paar tiiru ümber hotelli tehtus, lõpuks hakkas ka silma tagasihoidlik värav. Hotelli sisseseadmine toimud öösel ja ei olnud plaanis enam kuhugile kolama minna. Kogu plaanid sai tehtud järgmiseks päevaks.
Öö...ja see kole heli mis aknast kostsid. VIHM - oh ei seda ei ole vaja. Tulin ju päikest otsima. Igasugune lootus kadus järgmise päeva suhtes. Hommikul oli taevas hallimast hall ja vihmasajul ei paistnud lõppu tulema. Hoolimata sellest rõvedast ilmas minna linna. Esimene koht oli Treni (koht kus eelmine aasta peatusin). Vaatasin tuttavad kohad üle ja kõik tundus olema endine. Suund Albano poole. Eriti lõbus see ei olnud. Albanos on väikesed tänavad ja need on nii umbes kui veel olla saab. Väga pikalt seal ummikutes ei meeldinud olla ja otsisime esimese võimaluse, et linnast välja saada. Suund Castel Gandolfole, paavsti ei olnud veel suvekodusse kolinud, seega kõik oli kõik väga rahulik ja vaikne. Jalutasime mööda tänavaid ringi ja nautisin ilma paranemist. Päike tuli välja ja kogu ilm muutus troopiliselt niiskeks. Võssa kasvanud tänava äärelt leidsin mega suure tilli. Täpselt, till mida kasutatakse maitsestamisel. Kogu pikkus oli minust palju suurem ja lehed olid männiokka suurused. Kasutasin juhust ja tegin mõned pildid oma macro objega. Ilma lõpliku paranemisega liikusime Rooma suunas.
Suurim ülesanne oli leida mõni vaba parkimiskoht. No mitte ei leidnud, vaat et varsti omadega kesklinnas väljas, aga siiski....Metroole suhteliselt lähedal leidus midagi, aga järgmine mure...polnud parkimisautomaati mis töötaks. Automaadile oli kott peale tõmmatud ja kogu muusika. Jätsime auto siis sinna ja liikusime metroo poole, teiselpool teel oli panga turvamees ja ma siis üritasin oma itaalia keeles küsida, et kus on võimalik see pilet saada. Tema aga sellepeale ütles: "kui masin ei tööta, siis ei ole vaja maksta". Ega siis ei maksnudki. Metroo on lihtne kasutada ja kõige kiirem. Rahvast oli igasugust (see loomaaed on ikka suur ja lai).

Lõpuks olime Colosseomi juures ja alustasime jalutuskäiku. Jalutuskäik kulges mööda Via dei Fuori Imperiali, Piazza Venezia poole. Vasakule jäid Kapitolium (Campidoglio) oma varemetega. Tänava ääres oli veel Cesari kuju täies hiilguses. Piazale Venezia ääres on suur ja ilus maja nimega Altre della Patria. Keset platsi oli hiigel suur monument, kelleks oli Victor Emmanuel II. Maja ette on pandud sõduritest auvalve ja iga nurga taga on korravalvurid, kes kutsuvad korrale turiste. Üks tüüp istus trepile maha, et pilti teha...aga see vist oli keelatud, korravalvur juba vilistas. Keerasime ümber nurga Piazza del Campidoglio poole. Seal seisis jälle keset platsi suur kuju hobuse seljas istus Marcus Aurelius. Edasi suundusime Piazza di Spagna poole, rahvast oli seal palju. Trepid olid täis päikest nautivaid inimesi. Tegime meiegi seal väikese pausi ja sai maha istutud. Purskkaevu vett maitsesin ka. Väga lahedalt on linn täis joogi punkte, kus on voolav vesi purskkaevus. Kaua ei saanud pikka pausi lubada ja suund näitas Vaticani poole. Peale suure ekslemist ja pikka jalutuskäiku kohale me jõudsime ja on ikka ilus küll. Piazza S.Pietro täis turiste, pileti ostsime üles kuplisse. Hull ronimine, trepid ei paistnud lõppema. Mida rohkem üles seda kitsamaks läksid trepid. Vaade katuselt oli kaunis. Muidugi enne kõike pidime läbima range "moepolitsei". On ju teada, et õlad ja põlved peavad olema kaetud. Seega pidin omale fliisi selga toppima. Siseruumid olid võimsad, kõik maalingud ja kujud avaldasid muljet. Michelangelo oli ikka vaeva näinud selle projekteerimisega. Kohustuslik oli läbida Inglite sild (Ponte S. Angelo). Liikusime siis sillale ja hakkasin otsime neid ingleid, aga polnudki neid nii palju kui räägitakse. Samas jäi pilk vasakul olevale sillale, kus oli tõsiselt palju ingleid ja siis see selguski, et olime valel sillal. Kursiparandus ja suund õigeks. Tõesti oli seal palju ingleid ja silla ees oli jälle suur ehitis Castel Sant Angelo.
Aeg oli juba nii palju, et nälg hakkas kallale tulema ja vaja söögikoht leida. Itaalia keele õpetaja andis ühe hea söögikoha aadressi ja nime. Kahjuks oli aadress pisut vale, aga kui küsisin kohalikult antiigipoe omanikult pizzeria nime, siis teadis ta väga täpselt kuhu mind juhendada. Pizza maitses hea. Pizzeria nimi oli Lo Zozzone asus Via del Teatro Pace - buonissimo!!!
Peale söömist liikusime Colosseomi juurde tagasi, linn oli selleks ajaks tuledesse mattunud. Põikasime veel läbi saarelt Isola Tiberina, mis on keset Tevere jõge. Linn oli ilus ja Colosseom oli ka kena.