ITAALIA vol3...tuttav koht
Kuna ma olen varem selles kohas olnud, tekkis tuttav tunne. Esmalt tegelesime ööbimispaiga otsimisega. Ettepanekuks oli minna mõnda agriturismitalusse. Internetist leidsime ühe võimalikest variantidest. Üllatuseks oli see koht 1 maja eespool kui see kus olin ma eelmine aasta 10 päeva veetnud. Eelistasin vana ja tuttavat.
Talu tegeleb virsikute, nektariinide ja aprikooside kasvatusega. Lõputult pikad põllud. Esimene saak oli juba korjatud ja selle realiseerimine käsil. Maja perenaine majandab kogu selle äriga, vanaema on koristajaks hotellis ja lapsed teevad pisitöid. Hotell on siis ainult bed and breackfast. Hommikusöögiks tüüpiline itaalia hommikusöök. Kogu selle krempli hind oli 75 euri öö. Eelmise kohaga võrrelda ei anna. Kena maakohake ja sõnnikuhais käis üle pea ikka iga päev.
Kohalejõudes avastasime, et kõik on kinni. Katsetasin uksekella anda, peale mida ilmus välja tädike. See sama tädi, kes eelmine aastagi. Alustuseks küsisin, et kas hotell on avatud või suletud. Õnneks oli avatud, aga kuna hooaeg ei ole veel alanud, siis ka selline vaikus. Muutunud oli niipalju, et maja ette oli tekkinud mõnus bassein koos päevitus alaga. Kolisime oma sajad tuppa ära ja siis linna (Veronasse). Tuba asus teiselpool maja kui eelmine kord, aga mugavust oli ja isegi suurem tuba. Väga puhas ja 5+. Vanatädi muidugi leidis toast mõne kärbse lendamas. Õhtuks neid enam ei olnud.
Verona...kahjuks vihmane. Loomulikult ei heidutanud see meid. Toimus kõlaskäik arenasse ja Julia palkonile. Väike jalutuskäik vihmas ja peagi hakkas nälg tunda andma. Söögikoht oli kindel valik. Naabertallu küla trahterisse. Naljakasa ja mõnus koht, iga tool ja laud olid erinevad, nõud toodi sellised, mis kätte juhtusid kapist. Menüü oli sama mis aasta tagasi. Võisin garanteerida, et super hea. Ja veini ei hakka mainimagi. Tellisime siis söögi. Veini 0,5l; antipasto (salaami ja toorsink kodune); pasta con ragu; carne (lihavalik). Toit oli väga maitsev ja veini mahtus õhtu jooksul veel 1l juurde. Külavanamehed olid ka õhtu lõpuks kõik kohale ilmunud veini jooma. Peale seda söömist oli kõht nii täis, et kole. Kogu see söök 2 inimesele läks maksma 38 euri. Arve sellises kohas esitati tillukese ruudulise paberitükikese peal. Lihtsalt keset lipikut oli kirjutatud pastakaga 38. Peale seda kogust veini tekkis selline hea tuju sisse, et oleks kohe kuhugile pidusse minna tahtnud. Kuna ees oli päev mägedes, siis tuttu ruttu.
soovitan soojalt: www.aziendailmelograno.it
Talu tegeleb virsikute, nektariinide ja aprikooside kasvatusega. Lõputult pikad põllud. Esimene saak oli juba korjatud ja selle realiseerimine käsil. Maja perenaine majandab kogu selle äriga, vanaema on koristajaks hotellis ja lapsed teevad pisitöid. Hotell on siis ainult bed and breackfast. Hommikusöögiks tüüpiline itaalia hommikusöök. Kogu selle krempli hind oli 75 euri öö. Eelmise kohaga võrrelda ei anna. Kena maakohake ja sõnnikuhais käis üle pea ikka iga päev.
Kohalejõudes avastasime, et kõik on kinni. Katsetasin uksekella anda, peale mida ilmus välja tädike. See sama tädi, kes eelmine aastagi. Alustuseks küsisin, et kas hotell on avatud või suletud. Õnneks oli avatud, aga kuna hooaeg ei ole veel alanud, siis ka selline vaikus. Muutunud oli niipalju, et maja ette oli tekkinud mõnus bassein koos päevitus alaga. Kolisime oma sajad tuppa ära ja siis linna (Veronasse). Tuba asus teiselpool maja kui eelmine kord, aga mugavust oli ja isegi suurem tuba. Väga puhas ja 5+. Vanatädi muidugi leidis toast mõne kärbse lendamas. Õhtuks neid enam ei olnud.
Verona...kahjuks vihmane. Loomulikult ei heidutanud see meid. Toimus kõlaskäik arenasse ja Julia palkonile. Väike jalutuskäik vihmas ja peagi hakkas nälg tunda andma. Söögikoht oli kindel valik. Naabertallu küla trahterisse. Naljakasa ja mõnus koht, iga tool ja laud olid erinevad, nõud toodi sellised, mis kätte juhtusid kapist. Menüü oli sama mis aasta tagasi. Võisin garanteerida, et super hea. Ja veini ei hakka mainimagi. Tellisime siis söögi. Veini 0,5l; antipasto (salaami ja toorsink kodune); pasta con ragu; carne (lihavalik). Toit oli väga maitsev ja veini mahtus õhtu jooksul veel 1l juurde. Külavanamehed olid ka õhtu lõpuks kõik kohale ilmunud veini jooma. Peale seda söömist oli kõht nii täis, et kole. Kogu see söök 2 inimesele läks maksma 38 euri. Arve sellises kohas esitati tillukese ruudulise paberitükikese peal. Lihtsalt keset lipikut oli kirjutatud pastakaga 38. Peale seda kogust veini tekkis selline hea tuju sisse, et oleks kohe kuhugile pidusse minna tahtnud. Kuna ees oli päev mägedes, siis tuttu ruttu.
soovitan soojalt: www.aziendailmelograno.it
posted by Kertu @ 23:46
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home