üks vanasõna, mis on minu puhul tõsi

nagu öeldakse:"ET KÜÜRAKAT PARANDAB AINULT HAUD".
Täpselt nii see on.

Suve lõpus lubasin ma endale kõva häälega, et mitte ühtegi sibulat ei pane maha sügisel ja kevadel ei külva ühtegi seemet...nu jah ilus lubadus. Selleks see ka jäigi.

Kuni tänaseni suutsin ma südame külmaks teha ja igasugustest mugulatest mööda minna.
Pilk mida ma silmad nägid oli järgmine: Tulbi sibulate riiul: mustad, lillad ja palju huvitavaid värve tulpe. Selleks hetkeks ei meenunud mulle mu lubadus kui olin oma valiku teinud. Nüüd mul on:
5 tume lillat tulpi (Tulpa Gruze), 5 mustjat tulpi (Tulpa Queen of Night), 10 kellukese moodi asja(Fritillaria meleagris Mixed) ja 10 iirist kaaa.

Mitte et mul neid poleks seal aias juba aga neid värve mitte. Kevadel kenasti tehtud haljastus vist tuleb kartulivagudeks ümber teha, et mahuks kogu see kraam ära.

Eks siis järgmine kevad saab näha mis tuleb.

Saan jälle ühe aastakese vaadata kuidas lillepeenardel umbrohi on suurem kui lilled. Pole seda aega, et istuda peenra serval ja rohida. Vaatab mis teha annab ja kui kellegil on häid ideid lasku tulla.