Kertukese blogi

reede, oktoober 02, 2009

kui hinge eest on hoolt kantud, siis tuleks ka KEHA eest hoolt kanda

Terve suvi on olnud täis üritusi, mis on kosutavad olnud minu vaimule. Emotsioone kuhjaga kogutud ja kehaline tegevus on pisut kannatanud sellepärast. Nimelt trennid olid kuidagi ebaregulaarsed kuna sotsiaalne elu jäi esiplaanile.

Alates sellest nädalast hakkasin ennast jälle järjele upitama. Astusin sisse jälle oma treeningklubi uksest ja tutvusin tunniplaaniga. Trennid tundusid olema sobivatel aegadel ja tegingi omale treeningplaani.

Käsile võtsin ka veel oma toitumise. Viimasel ajal olen ikka igasugu kräppi (süsivesikud ja valgud segamini, maiustanud valesid asju jne) söönud.

Otsus tuli kergelt aga kogu seda asja on jällegi väga raske jälgida. Harjumusest tulevad igasugused soovid, mis on välistatud.

Meenub aeg kui hakkasin tegelema selle "kiiksuga", elu oli peapeale pööratud - õigemini käis kogu elu minu toidu ümber. Istusin, vaatasin ja juurdlesin selle üle mis mul taldrikul oli ja kas see ikka on õige...nii ma siis taasalustan uuesti. Istun ja vaatan.

Praegu siis on päevakorras jälle korralik hommikusöök (süsivesikud). Lõunaoode (süsivesikud), lõuna (valgud- liha), oode enne trenni (süsivesikud), oode peale trenni (süsivesikud v. taastav valgubatoon) ja õhtusöök (valgud).
EI - alkoholile, jäätisele, maiusele (v.a. tume shokolaad), kartuli toodetele.

Kui ajast tagasi minna siis meenub mulle see, et ma ikka pidasin päris korralikult vastu oma toitumisplaanidele. Minu hukatuseks said igasugused välislähetused ja hotellides elamised, üritused kus ei olnud mul võimalik ise kokk olla. Muidugi suurt kaost tekitas ka veel alkohol. Siis väljus ikka kõik kontrolli alt...viimane piisk oli merre eelmine nädalavahetus. Küpsetasin kaneeli rulle ja siis oli vaja testida isiklikult neid, rüübata vaikselt veini ja pühapäevane lõuna ajasin veel otsa kena hamburgeri. Rohkelt pihvi, kastet ja juustu. NII JU EI SAA!!!

Pühapäeva õhtused süümekad lükkasid minu uuesti tegutsema, otsisin välja oma toitumise plaanid ja kooskõlastasin need trennidega.
Nagu öeldud, ei ole see kerge. Ahvatlusi on ikka liiga palju...olen juba võidelnud 4 päeva.

Keha hakkab juba trennidega harjuma ja isegi ei ole vaja ennast sundida trenni minema. Eks paistab kaua jagub seda jaksu ja ehk suudan taastada oma elustiili ja kaotsi läinud kehakaalu.