Kevad tule juba...

iga päevaga aina rohkem ja rohkem tunnen, et vajan kevadet. Külmast ja pimedast on juba päris kõrini. Keha streigib ka: peale trenni lihased valutavad, jõudu ei ole piisavalt, väsimus ja seljavalud on päris sagedased. Tuleb vist hakata mingeid vitamiine sööma.
Algatuseks proovisin saada abi tänasest päikesepaistelisest ilmast. Üks väike jalutuskäik peaks olema "palsam kehale". Paraku tulemuseks oli jällegi väike seljavalu. Kohe mitte ei mõista ma oma selga...proovin saavutada kompromissi ja kuulata mida mu keha mulle ütleb ja koostööd teha, aga on midagi mida ma ei suuda mõista.
See selleks aga proovisin veel leida taas enda jaoks pildistamist, et saavutada rahu läbi loomingu. Pildistamiseks oli ilm hea. Ja kuna täna üksiti on "Sõbrapäev", siis sellest tingitud ka järgmised pildid. Kingin need kõik oma SÕPRADELE.
Pildid tegin Kakumäe rannas ja seal oli päris mõnud istuda ja kuulata kuidas meri "elab". Meri oli päris kaugele välja jääs ja kogu see jää mis ulatus silmapiirini õõtsus ja häälitses kummaliselt. Veidi aja pärast ilmnesid jääle praod ja hakkas pressima kalda poole. Istudes lumehanges vaadates seda lahedat vaatepilti ja kuulatada kuidas meri häälitseb. Korraks unustasin enda ümber oleva ja lihtsalt silmitsesin enda ees toimuvat.