Kertukese blogi

reede, juuni 03, 2011

enesekeskmest väljas

mind ei üllata see olukord, lootsin seda mitte nii peas kogeda ja mitte nii tugevalt. Momendil ei suuda ma üldse oma asjadega toime tulla. See, et ma väliselt ei peegelda oma sisemist mässu - ei tähenda seda, et ma olen olukorraga rahul. See mis on minu sees, see on võimas segadus. Kõige tagatipuks on veel ka minu pendel hakanud streikima. Lihtsalt ei tööta. Jääb seisma kui ma midagi küsin.

Toit mida pean sööma, et ellu jääda ei maitse. Pole just kõige hullemaga aga ega see mind õnnelikuks ei tee. Paar nädalat tagasi alustasin olude sunnil toortoidu söömist, esialgu oli tunne pisut hirmutav, et kuidas sedasi elada saab. Kui likvideerisin enda jaoks vanad mustrid, tundus see õige valik. Rootsis olles pole mul võimalik 100 prossa sedasi elada ja tulemus on olemas. Ma vajan tagasiteed sellise elukorralduse juurde. On tekkinud ka isu shokolaadi järele ja peale tükikest mõrudat shaokolaadi, ei oska ma sellest rõõmu tunda, kuna ei tundunud nii väga õige otsus.

Vaikselt ennast kokku koguma ja kui olen oma kodus, siis suudan ka arvatavasti kõik laiali olevad riismed kokku koguda ja nad ära parandada.

Täna tuleb varakult magama minna ja natukene tegeleda parandustöödega, valguse ja armastuse saatmisega nendesse kohtadesse, mis on mulle silma jäänud ja haavanud mind.

3 Comments:

Postita kommentaar

<< Home