nüüd tean seda tunnet

Kummaline on see, et tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Täna siis olen ma ka saanud seda tunnet tund, mis ma  põhjustasin kallitele inimestele 2 korda.
     Nüüd mõistan, mis tundis M kui ma talle särasilmil egoistlikult teavitasin: "lähen Afganistani 6 kuuks."
See hetk, õigemini nendel hetkedel ei saanud ma aru, miks mind ei mõisteta ja mis selles nüüd siis nii hullu on... Minu jaoks oli see uus kogemus, uus väljakutse, uued kontaktid...vajalik minu tuleviku huvides (pean silmas oma tööd). Oli ainult üks küsimus: "Kas tõesti on nii raske rõõmustada koos minuga?"
 Tänaseks tean, et tegelikult olid need nagu "lotovõidud" - põgenemine argimurede eest. Oli ka plaanis veel korra kasutada seda varianti aga paraku oli elu keerdkäikudel teised plaanid minu jaoks. Elu õpetas mind vastutama - vastutama oma tegude eest ja vastutama elu eest.

    Nüüd siis olen selles rollis, et pean taluma tunnet kui keegi kes on minu jaoks oluline inimene "tallab sama rada". Näen enda otsust ja tegu kõrvaltvaatajana ja kogen seda mis ma ise kunagi tekitasin.
Valus.... kuigi inimene kes liigub sama rada, ei tohiks mulle korda minna...aga siiski... on see tunne valus ja ma olen tänulik - tänulik sellele inimesele kes andis mulle võimaluse kogeda ja näha seda tunnet kõrvalt.