osavustest

 nädal on möödas kui minu ellu ilmus minu kallis tütrekene Freia - Mia. Esimesed jalutuskäigud vankriga olid kohmakad, poes ei mahtunud riiulite vahele manööverdama ja trepikojast 5. korruselt vankri, lapse ja prügikotiga alla minna tundus võimatu. Nüüdseks saan hakkama hindele "5". Manööverdamine isegi "kodupoes" on võimalik. Kui rase olin tundus, et ei mahu riiulite vahele ära. Trepist alla läheb käru ise, üles võiks ka minna , aga kahjuks pean ma seda jõumeetodil tegema. Jalutuskäigud on 2h juhul kui ilm väga külm ei ole.
    Freia - Mia on väga tubli tütrekene. harjutame ilusasti potil käimist. Suurema asja saane kenasti potti aga pissi kipub mähkmesse tulema rohkem kui potti. Aga selest pole hullu, pesumasin peseb õhtul kõik puhtaks. Kui enamus arvab, et ma ei lase lapsel olla laps ja sunnin potil käima.... siis nii see ei ole. "potitamise" asend on palju parem ja lapsekesele meeldib see väga.
   Enamus aega siiski möödub veel magades ja süües. Ööd on meil rahulikud, kell 21:00 paiku ööunne minek- 23:00 paiku poen pisikesele kaissu, imetlen teda veel pisut - 00:00 söömine - 06:00 hommikusöök - 08:30 ja vahest isegi kauem pikutamine. Ja siis tavarutiinne tegevus.
Pesumasin peseb 2 ringi pesu päevas, koolitöödele katsun ka aega leida, söögitegemine on teisejärguline ja kolmandajärguliseks kahjuks olen ma ise. Hommikune hambapesu toimub vahest kell 12 päeval... ja ega rohkem ei jõuagi väga midagi toimetada.
     Tunnen puudust enda ajast. Ajast mille vedeleks tundide kaupa vannis, läheks kinno või kohvikusse, või lihtsalt oleks üksi. 100% kindel olen ka selles, et kui mul on see oma aeg siis igatsen ma juba oma printsessi järele. Mis saaks olla mõnusam kui see
"tita lõhn", need väikesed käekesed mis haaravad juba nii tugevalt, naeratus enne magama jäämist ja lõputu musitamine.
   Järgmisena tuleb tegeleda projektiga "Kertule auto", see annaks rohkem liikumisvõimalust ja mugavust.




Selliselt Freia-Mia tudus. Kännukesed olid palvetamise asendis ja suu pomises midagi.