September - tarkuse kuu

 
Peale 2 aastat mitte õppimist otsustasin sel sügisel uuesti alustada haridusteed - ja seda ikka täie pauguga.

   Ammune mõte mis nüüd on saanud teoks, oli minna mööbli restauraatoriks õppima. Põhjuseks see, et mulle meeldib nokitseda millegi kallal ja oma käega teha valmis ASI.

Kooliteed alustasin siis jällegi Haapsalu suunal. Haapsalu kutsehariduskeskus tundus minule see ainus ja õige valik olema. Seda sellepärast, et kooli ja õpetajad on tuttavad ja mis peamine tean, mis on seal saadava oskuste ja teadmiste kvaliteet.

    2 aastat kestev kursus. Koolipäevad on 2 korda kuus N-L, tunnid algavad 8:30 - 17:20-ni. Esimese kuu käisin mugavalt edasi - tagasi oma sikkliga iga päev. Sellel marsruudil sain ikka vihma ja tuult, päikest ja äikest. Kiirus kasvas ka 90km/h 130km/h-ni. Selle üle ma muidugi väga uhke ei ole.

Eriala on väga põnev, kuna uusi teadmisi on ikka iga tund. Muidu lihtsad asjad, ei olegi nii lihtsad kui nad alguses tundusid. Ehituspoodides käin ringi jällegi uue pilguga. Nimelt meeldib veeta tunde tööriistade osakonnas ja nüüd tean täpselt millist saagi ma mitte mingil juhul ei osta. Kursuse lõpetamiseks tuleb restaureerida mingi mööbliese, selle otsingul ma veel alles olen. See ei tohiks olla midagi väga rasket, kuna aeg on piiratud ja samas võiks olla mingi väljakutse ka.

    Teiseks väljakutseks on mul väikelaeva juhi kursus. See ei ole just mitte kõige kergemate kursuste nimekirja top 3-es. Esialgul ikka tekkis küll tunne, et miks ma siin olen....aga praeguseks on läinud asi kergemaks. Peale seda kui hakkasime tegema kaardiharjutusi, siis seostasin väga palju lennundusega. Kursus on 3 korda nädalas 2h korraga E,T,N Aga selle kursusega on jäänud veel paar nädalat ja DONE. Kui kursusele läksin teadmisega, et kaatrid ja mootorpaadid on ägedad, siis praeagi kaldun ma purjekate suunas. Eks reaalne elu näitab kuhu välja jõuan.

   Mingi aeg tulin avastusele, et mul on kohutav käekiri. Või tegelikult olen ma seda teadnud juba ammu - see ei olnud mingi avastus ega üllatus minu jaoks.

Olukorra parandamiseks läksin kalligraafia kursusele. See kestab kuni suveni 1 kord nädalas ja lõunapausi ajal. Mulle meeldib sule ja tindiga kirjutada. Kiri tuleb väga korrektne ja kaunis - seda on ka muidugi harjutatud hiliste öötundideni. Loodan kevadeks olla heakirjatehnika valdaja.

   Kui kõik päevad kokku lugeda, millal mul on vaba aeg, siis on see ainult kolmapäev ja pühapäev. Mis ma ikka öelda oskan - kes teeb see jõuab.

Merekoolis on F-M ka kaasas ja kuulab hoolega, võib-olla ühel päeval on tema tähelepanekud kuskile salvestunud.

Kõige selle tempo juures on kohustus veel tööl käia ja kodutööd vaja teha - kuigi jah, see viimane jääb ikka väga nigelasse olukorda.

   Aga kõige selle juures olen ma oma valikutega rahul. Lõppude lõpuks on nii mõnus mõni õhtu kodus olla, sketši vihik ees ja sirgeldada sinna projekte, mis juba ammu mu peas kummitavad. Nagu näiteks F-M-le Rapuntsli torniga maja, turulett ja minule endale uus magamistoa voodi (see on minu projekt, mille ma ka valmis teen). Kõige selle juures on ka veel väga see, kui ma saan diskteerida tisleriga erialasel teemal. I LOVE IT