Pärnu veekeskus

Laupäev - suund Pärnusse.
Pärnu linn on minu jaoks nagu mingi "nõiaring". Keerad paremale ja siis vasakule, paar pööret veel ja ongi käes ikaldus. Igasugune orientiir on kadunud ja kurat teab kus see meri veel on. Kui meri leitud, siis loomulikult ka Tervise Paradiis. Autosid oli mustmiljon, korraks tekkis tunne, et meie enam ei mahu sinna. Siiski oli ruumi küllaga. Minu jaoks oli see väga huvitav, nii palju atraktsioone. Lemmikuks kujunes muidugi soe mullivann. Kõige rohkem sai nalja ühes jooksva vee rajal, kus oli nii tõuse kui mõõnasi. Rahvas sai kuskil keskel kokku ja siis olid seal kõigi nende tittedega pead-jalad segamini. Minu puusad said ikka korralikult siniseks taotud. Nüüd siis kõige hirmsama asja juurde. Vettehüpe mega kõrgelt, alla ma sealt ei julgenudki lõpuks hüpata. Kogusin ennast ja võtsin hoogu- aga nuh asjata. Peale seda kui paar kutti ka otsa ringi keerasid, oli minu julgus ikka päris kadunud. Kahjuks jäi seekord asi pooleli. Loodan, et järgmine kord olen ma palju julgem ja teen selle ära.
Õhtusöök oli Tex-Mex restoranis, toit maitses hää. Kodutee oli kiire, kuna magasin selle maha.
peale mida sai veel korra külastada CCPlaza´t ja mingit vene muuuvit vaadata. Film oli rahuldav.