Kabul City Tour

Peale tööpäeva avanes külastada Kabuli linna. Nimelt Eesti kontingendi tegelased tulid külla ja sai kasutada meie kuulikindlat masinat. Mina kauplesin endale esiiste koha kuna tahtsin pilte teha. Nii kui väravast väljusime siis hakkasin klõpsima, kiire hoo pealt ja läbi akna on ikka päris raske teha. Mida arvata kohalikest...inimesed nagu inimesed ikka, pisut mustad on teised. Pesemisega vaeva ei nähta, kuigi ega seda vett ka ei ole siin arvatavasti väga palju priisata. Väga paljud kohalikud (mehed) on euroopaliku suuna valinud. Suurem osa eelistavad teksaseid ja nahktagisid oma kohalikule kostüümile. Tänava pildids on meeste osakaal ikka palju suurem kui naiste. Õnnestus siiski tabada mõni naine ka kaamerapilti. Naised on rohkem traditsioonilisemad ja kannavad pikka ürpi seljas ja väljavaatamiseks on väikene ava. Üldiselt tundub rahvas vaene olevat, seda eeldades siis nende elamistingimuste ja kõige ümbritseva põhjal. Otse meie värava taga olev tee, mis suundub linna, on täis kaupmehi. Kaubeldakse kõigega, alates kohalikust käsitööst kuni toiduaineteni välja. Kauplemiskohad on keset suurt tolmu ja hügieeni pärast ka ei ole vaja muretseda, sest seda siin ei ole. Üldiselt ega selle töö tegemisega on ka nii kuidas on, liiga sellega ei tehta omale. Päeva sisustatakse lihtsalt istumisega, seegi tegevus omaette. Kui tulutoov seda las otsustavad nad ise.
Linn on nagu öeldus tolmune, vaene ja mitte midagi ilusat. Majad on vineerist kokku klopsitud või siis mudaonnid (sarnaneb vähemalt mudaonnile). Elu on ühtlaselt hall. Kuna siin ajaloo vältel on ka venelased elanud on ka kohati näha kortermaju. Väga sarnane Mustamäe arhitektuurile.

Kodanikud kes on omale suutnud muretseda korteri on eluga ikka juba “haljal oksal”. Vägagi tavaline on siin tänavatel ööbimine lageda taeva all. Linnas puudub haljastus täielikult, enamus puud on maha võetud ja kütteks müüdud. Puitküte on siin üks kallimaid, alternatiiviks kasutatakse midagi väga haisvat (nagu põletatakse s_ _ _ _ _). Kuigi leidsime linnas ühe niinimetatud pargi, kus tõesti olid puud olemas ja päris suured männitaolised puud. Autodest on 95% Toyotad, enimlevinud värv on kollane. Nendega sõidetakse taksot ja veetakse loomi. Ühesõnaga universaalne vahend igaks eluoluks.
Linnaliini busse isegi kohtas. Väikesed 8 kohalised mikrokad ja sinna topitakse ikka rahvast niipalju sisse kui mahub, kes ei mahu ripub ukselingi küljes. Silma hakkas ka maju mis olid väga suured ja luksuslikud (luksuslikud Kabuli tänavapildis).
Lapsi vedeleb igal pool. Kuna koolidega on nii nagu on siis pole neil muud midagi targemat ka teha.
Liiklus on hullem kui kurat teab kus. Väga oluline osa on autosignaalil. Sõidad ja lärtsutad signaali, siis on võimalik kuhugile jõuda ka. Autod peatuvad keset teed, et inimesi maha ja peale laadida. Kohalikud on iseenesest väga lahked lubavad ennast pildistada ja räägivad hea meelega juttu. Inglise keele oskus on ka neil täiesti rahuldaval tasemel. Pealegi on nad väga lahked, kui turule minna siis pakuvad nad maitsta oma kohalikku leiba. Sarnaneb pisut meie kaubanduses leiduvale Lavasile.
Väga populaarsed on suured veoautod. Kõik võimalikud kohad on täis joonistatud ja kilinaid-kolinaid täis riputatud. Kutsutakse Jungeltrackideks.