Kertukese blogi

kolmapäev, detsember 06, 2006

Pöörane päev ja tae-kwan-do

Meie palveid on ikka kuulda võetud, mis sest et “vanalumal” on siin riigis MOSLEM. Päike paistis nii eredalt, et oli vaja isegi päikeseprille. Ega siin siis algas täielik moeshou...Itaallia edevad mehed olid nagu tsirkus. Kellel roosad Armani prillid kellel helesinised. Nu ikka need Itaalased suudavad üllatada. Lennuväli oli avatud ja lennukeid vooris ikka edasi ja tagasi. Kohe esimese lennukiga alustasin oma päeva ja seda positiivselt. Väga ilusti tuli välja ja ise rahul. Eestlased külastasid jälle meid ja sai paar sõna juttugi räägitud.
Ega seda juttu kauaks ei jätkunud, kuna üsna varsti vaja jälle perroonile minna. Mõne minuti pärast tuli rahvast juurde ja ma kiirustasin kohvikusse kuuma shokolaadi ostma. Naljakas hinnapoliitika on siin maal. Suur kakao maksab 1.50€ (0,5l) väike maksab 1€ ja koguselt ei ole seda isegi mitte pool suurest topsist. See selleks, aga ilm ilus ja kohalikud “kaltsupead” ronivad ka urgudest välja. Siin baasis jätkub neid ikka kohe küllaga: koristajad, ehitajad, pesupesijad jne. Nende jaoks on see “easy money”. Tegelikult on nad vägagi sõbralikud, alati teretavad ja naeratavad vastu. Teevad väga hea meelega tööd ja on õnnelikud, et see võimalus on neile antud. Inimesed nagu inimesed ikka, harjumatu vaadata seda, et nad kannavad kleite seljas. Mehed on ka kleidikandjad. Kohalik keel on selline “sola”, et kohe mitte midagi aru ei saa. Muidugi paljud räägivad venekeelt. Üks baarman on täielik kohalik väljanägemise poolest aga venekeel on 5+ selge ja nimeks tal NU Pagadi.
Lõunasöök oli maitsev nagu alati, ainult liha polnud see mida lootsin – lambaliha – öka. Paar puuvilja taskusse ja tagasi tööle. Kella 3 paiku lõppes minu töö, koli kaasa ja tuppa punuma. Väike võitlus laiskusega, dressid selga ja jõusaali. Trenni katsun teha iga 2 päeva tagant. Ega suuri võimalusi ei ole, mõned jooksulauad, sõudeergomeetrid ja siismingid käte,- jalgade koostöömasinad. Täna sõudsin natikene paati ja siis 5 km jooksu ja 45 mintsi jõuharjutusi ülakehale. Tundus et sai päris korralikult tehtud. Jõusaali akna taga oli selline lennukite mürin, et peale trenni läksin appi teistele. Abi kulus ära küll... aitasin ühe c 130 ära tuua ja ikka pime nagu oleks polaaröö. Kõik okas kuni selle momendini kui mingid kauba mahalaadijad koperdasid mulle ette. Laadisid eesoleva lennuki kaupa maha. Väike paanika kuulus asja juurde, aga lõpuks sujus kõik. Kui kutsusin lennukit enda juurde, arvas üks kauba traktor, et ta võin minu ja liikuva lennuki vahelt läbi sõita (mina juhendasin lennukit).
Peale suurt segadusk läksin sööklasse puuvilju noolima. Silma jäi uksel olev kuulutus kus kutsuti kõiki tegelasi trenni. Tenniks seekord tae-kwan-do. Polnud kunagi seda trenni teinud ja otsustasin proovida. Võike võitlus jälle laiskusega ja seal ma olingi. Trennis oli 5 inimest: 4 meest ja mina. Treeneriks mingi prantslane, inglisekeelega ka pisut kehvasti tal, aga sai aru. Alustuseks oli nagu alati soojendus. Päris intensiivne, palju erinevaid lööke jalgade ja kätega...hüppasime ka anti. Kui soojad siis õpetati siduma käte ünber sidemeid ja siis kännud boxikindasse. Sai ikka täiega paarilistega kakelda ja vahelduseks teha erinevaid harjutusi. Minu paariliseks oli keegi prantslane, oh raisk peksis mind ikka päris korralikult. Sain ikka korduvalt vastu tatti ja ega ma ka “papist plika” ole, andsin vast. Super lahe oli. Terve 2h oli keha ikka pinges ja lihased olid tunda. Kaitse pidi tugev olema. Eestis bodycombati tunnis tegime neid lööke kujutleva vastasega ja ei tunnetanud löögi tugevus, aga kui on ikka reaalne vastane siis ikka kogud jõudu ja lajatad. Rääkimata kaitsest kui ei kaitse siis ninnu lössis. Jagati kätte ka jalakaitsmed kui löögid hakkasid toimuma jalgadega. Tundsin ennast ikka siga hästi seal trennis. Lõpetuseks oli jooga. Venisime ja hoidsime poose, et rahuneda. Korraks vaid sai tõesti rahunetud, aga terve õhtu käed värisesid. Kõva trenn ja meeste koormusega on päris raske tempot hoida. Enesetunne pärast seda super hea. Loodan, et see ei jäänud mu viimaseks trenniks ja kaotan ennast korduvalt sinna saali ära. Okas kell jälle öö siin riigis, kolin tuttu ära.