Meenutused

Peale väsitavat otsimislendu võtsid minuga ühendust armsaks saanud kaaskannatajad Kaia aegadest. Mõningad eestlased kes olid Kaial samal ajal kui minagi ja sai nii mõnigi pidu koos veedetud. Lõpuks ometi siis viitsis keegi ka selle koosviibimise Eesti territooriumil teha. Istumine oli lahe, nalja sai palju ja olgem ausad oli ka mida meenutada. Sai ikka taga räägitud ja naerdud lugematuid halekoomilisi momente. Kogu see Kaia elu tuli nii värskelt meelde ja süda läks soojaks jälle. Joogikaardist valisime siis joogid, mis olid lahutamatu päevaosa ka Kaial. Rumm koolaga, tuli tõdeda seda et ikka sama hea kui varem. Kogu üritus lõppes siis hommikul kell 9 minu juures. Siis sai võtta viimane pits Vana - Tallinnat, saatsin sõbra takso peale ja kobisin ise tuttu. Ärkasin iseeneslikult kell 14.30 ja arvestasin sellega, et saan veel magada, enne kui tööle lähen. Aga siis meenud mulle, et pean olema 15.00 Männiku sõiduplatsi. Kiirelt kasisin ennast ära ja suund Männikule. Ise veel mõtlesin, et kas olen kaine või mitte. Eks see oleks paistnud siis kui ma motika hargilt maha lükkan.Kas kukun maha või ei. Nii siis julgus kokku ja liikuma. Platsisõit läks mul üli hästi. Ei kukkunud ja kõik tsirkuse elemendid tulid ka välja. Seega olin üli rahul ja HAPPY