kolmas päev

  Kolmapäev - lihvija tagastus ja uue tööriista laenutus. Seekord võtsin kuumapuhuri. Föön käima ja järgmine kiht värvi maha kuumutada. Üllatuseks tuli välja veel 3 kihti eri tooni: heleroheline, tumeroheline ja pruun. See pruun oli ikka mingi eriti vintske värv, mis ei tahtnud kohe kuidagi ära tulla hakkas venima. Nagu öeldakse "targem annab järgi" - seekord olin see mina. Kuna uks on väga raske, siis pidin panema puidust klotsid alla, et ta oma raskusega ikka toetaks põrandale. Loomulikult pole mil ju puidustklotse kodus (va Mia täheklotsid). Meenus mulle, et maja taga olid mõned prussid ja saen sealt parajad jupid - takistus nr1 - pole saagi millega saagida. OK! tuleb minna poodi ja saag osta. Enne tegin veel keldris tiiru, et ehitusmeeste jääkidest äkki midagi leidub - ja leidsingi. Euroaluse detailid, vedasin üles, kangutasin naeltest lahti ja asetasin ukse alla toetuseks. Selleks, et uks kenasti seina ära mahuks, tuli 2 lülitit ümber tõsta. Mis see siis ära ei ole. võtsin kipsinoa ja lõiksis soone sisse, ja uue augu kuhu toos panna. Teise lülitiga kahjuks ei läinud nii libedalt. Juhe oli liiga lühike ja ei ulatanud. Helistasin siis elektrikule ja õhtul oli juba elektrik kodus. Takistus nr3 - küproki olin katki teinud ja polnud kuskile toose kinnitada. Seega tuleb osta uued toosid. Homme lähme poodi ja siis teeme korda.
       Järgmiseks oli vaja likvideerida välisukse pealne 10 aastat tagasi pooleli jäänud segadus.
Teooria: selleks oli vaja lõigata küprokist tükk 50x101cm  ja see makrofleksiga kinni kleepida. Nüüd siis praktika - takistus nr 2 - kas makrofleks tuleks panna plaadile või seinale. Et kindel olla, läksin trepikojas oleva remondimehe juurde, et see järele uurida. Selgus, et see tüüp ei räägi eesti keelt ja mina ei räägi vene keelt. Aga jõudsime oma kehakeelega nii kaugele, et ta tuli ja näitas kuidas tuleb teha. Nähes minu makrofleksi, raputas ta pead ja läks uksest välja. Paari minuti pärast oli tagasi ja tõi seda õiget vahtu, millega küproki liimitakse. Kui sein liimitud ja teibitud, siis näitasin talle oma puitust, et äkki laseb sinna taha ka pisut liimi... peale mida tüüp jooksis alla, tõi trelli ja 3 pirakat kruvi. Mõõtis välja karkassi kohad ja pani ukse kinni. Mina muidugi hirmust piilusin, et need pirakad kruvid ei tuleks vannitoa plaatidest läbi. Uks seinas ja tööpäeva võis lõppenuks lugeda, kiirelt korda elamine ja Freia-Mia lasteaiast koju.