Kertukese blogi

kolmapäev, detsember 20, 2006

Unustan endiselt

Pole midagi imestada. Iga päev on selline virr-varr minu ümber, et lihtsalt juhtub vahest. Viimane unustamine oli see, et jätsin oma sampooni, seebi jne lihtsalt pesemisruumi. Mis nagu kõige masendavam oli, avastasin seda alles järgmine päev. Tegelesin rutiinsete asjadega, läksin kapist pesemisasju võtma, aga vastu vaatas tühjus. Sain aru, et olin unustanud need asjad sinn kuhu unustasin ma ka oma eelmised pesemisasjad. Ootasin siis järgmise päevani, kui kohalikud tulid koristama ruume. Võtsin julguse kokku, et küsida nende käest oma asju. Hirm oli sellepärast, et äkki nad ei mõista inglise keelt. Nende inglise keele oskus oli suurepärane ja ma sain ka oma asjad kätte. Millepeale kohalik ütles: Iga päev leiab ta naiste pesemisruumist unustatud sampoone ja seepe...Nu ja muidugi väga hea näide miks tuleks kohalikega hästi läbi saada.
Imestan, et ma ei ole oma elu jooksul ennast kuhugile unustanud...sorry ükskord siiski unustasin. Kunagi ammu kui sai Kihnus klubiga käia, oleks praamipealt maha ennast unustanud. Õnneks tuletati meelde mulle, et kas ma ei peaks kuskil mujal olema. Õigemini ise tulin selle peale...nu jah see selleks, kes kohapeal olid need teavad seda lugu. Mis siis ikka kuldsed sõnad: IMESTAGEM