Kertukese blogi

esmaspäev, jaanuar 01, 2007

Rock Party 30.12.06

Tööpäev oli väga väsitav. Uneaega jäi väheseks. Kummaline on see, et õhtuti ei tule und ja elaks justkui Eesti aja järgi aga millegipärast ei taha hommikud alata sama ajaga. Ikaldus on ikka iga hommikul. Kolasin siis mööda lennuvälja ringi ja proovisin jõuda lõpuks oma tuppa ja heita tuttu. See mõte ka teostus, aga kahjuks jäi uneaeg lühikeseks. Kähku riided selga ja jõusaali jooksma. Pulss oli üle tüki aja väga kõrge, eks see tulenes sellest, et olin väsinud. Pidasin tunnikese jooksurajal vastu ja pärast jooksmist oli täitsa hea olla. Egas midagi belglased kutsusid mind Rock Party´le. Mingi kohalik Belgia bänd tuli siia.
Õhtul oli ilm väga külm, aga lootsin, et see peotelk on soe. Telk oli soe ja bänd laulis väga lahedalt.
Bänd koosnes meessolistist, naissolistist, 2 kitarristi , klaverimägija ja trummar. Laulud olid tuntud bändide poolt kuulsaks lauldud hitid. Pidu oli väga tore, kuna ma kaameraga seal ringi liikusin, siis hakkasin silma bändi managerile. Lõpuks võttis manager mu käeotsaja vedas lava taga oleva konteineri katusele, et saaksin teha pilti kogu rahvast.
Mõnusalt lahe rokilugu jälle ja pildid räägivad iseenda eest. Tantsida sai ikka korralikult. Peo lõpus andis manager mulle visiitkaardi, kuhu oli kirjutatud, millal järgmine rock party on ja see sama bänd tuleb tagasi. Visiitkaarte sain veel professionaalsetelt fotografidelt, aadressidega kuhu pannakse nende tehtud pildid ja kui mul viitsimist ja aega on siis enda klõpsudki saadaksin. Veendusin jälle selles, et vajan paremat optikali ja lisavälku. Aga nuh peo lõpuks olin ma jälle nagu ametlik fotograaf ja mis kõige väsitavam oli, 50 m kõndimist ühest telgi otsast ukseni. Võttis aega oma 20 mintsa. Nii kui sain paar sammu tehtud, avastasid mõned tegelased, et nad tahavad minuga koos pilti teha. Mu naeratused olid igatahes selleks hetkeks otsa lõppenud ja pidin käsu peale naeratama. Selline elu ka ei kõlba mitte kuskile. Lõpuks lihtsalt jooksin minema, uneaeg surus peale.