Kertukese blogi

teisipäev, veebruar 06, 2007

Minu töö

Nu nii sellest ajast kui ma siia "unelmate riiki" Afganistani saabusin on juba hulga vett merre voolanud, aga pole veel eriti teemaks tulnud, mida ma siin lõppude - lõpuks teen. Töö ei ole mitte grammigi sarnane sellele mis on Eestis minu igapäeva teenistus.
Tööl käime graafiku alusel ja meeskonnas on siis 5 tegelast. 3 eestlast, 1 prantslane ja 1 tsehhhh. Tööaeg on jaotatud siis selliselt, et 2 päeva on hommikune vahetus, 1 päev õhtune vahetus, 1 öine vahetus ja sellele järgneb vaba päev, mis kulub üldjuhul magamisele. Töö ei ole raske, päris huvitav teine ja täitsa tore on seda teha.
Nii siis kui õhusõiduk on maandunud siis antakse meile raadiojaama kaudu teada, mis marki õhusõidukiga on tegu, mis riigile kuulub ja kuhu tuleb see parkida. Peale mida istun autosse ja kiman õhusõidukile vastu, haagin sappa ja suundun siis perroonile. enne lõplikku peatust kiirendan ennast sealt eest ära ja kukun kätega hirmsalt vehkima. Igal liigutusel on muidugi oma tähendus. Esimene märguanne on "tähelepanu" (see on selleks, et piloot näeks, et sina oles see keda ta kuulama peab). Teiseks on siis "liigu edasi ja tagasi" vastavalt vajadusele. Lõpuks siis "hoia pidurid ja stopp". Väga lihtne suhelda sedasi piloodiga.
Nu ja kui on pargitud siis pead tooma ka maapealse toite ja selle ühendama. Sama on ka pimedal ajal. Sellega on muidugi omaette jama, pimedas ei näe keskjooni ega parkimiskoha märgistusi, siis tuleb tunde järgi talitada. Reegel nr 1 on see muidugi, et sa pead olema alati enesele kindel. Kõige ohtlikum on see kui piloot saab aru, et sa kardad ja siis ei ole muud midagi kui piloot seiskub mootorid ja ongi kogu üritus otsas. Muidugi eriti lahe on parkida selliseid positsioone kus on vaja lennukit tagurdada. Nii kui piloot muudab liikumis suunda, siis kogu tuul puhub tagant ette ja kui mina juhtun seal ees olema kes pargib, siis mina lendan ja kõigil on nalja kui palju. Olen suure libedaga ka käpuli käinud sinna lennuki ette, piloodile oli üllatuseks, algul oli ja siis kadus....
Väga lahe on perroonil ringi kimada meie väikese traktorikesega. Liikumiskiirus on ikka mega väike tal kui ükskord hoo sisse saab siis liigub täitsa eduliselt.
Naljakas on veel see ka kui maapealset toidet käima keerata siis viskab välja sellise musta suitsupilve, et terve ilm on must, nu ja kui samal ajal satub mõni VIP olema siis saavad ikka kõik korralikult suitsu.
Mis siin ikka enam pikka juttu ajada, mõningad pildid on üleval...www.manonet.ee/gallery/kertu ehk siis minu gallerys.

1 Comments:

  • At 2:39 AM, veebruar 08, 2007, Anonymous Anonüümne said…

    Aga vahest mõni värskem lugeja ei teagi, milline oli Sinu igapäevane teenistus Eestis? Шофер-слесарь?

    Pildid on väga põnevad, kahjuks ei jõua kõiki kohe ära vaadata. Väga viis!
    400D kit obje jätab küll soovida, kuid selle eest heade torude valik on meeletu.
    Aga pildinäidik? (viewfinder) on ebamugav.

     

Postita kommentaar

<< Home