Eid al-Adha

Leidsin siis jälle teema millest kinni hakata. Kuna sai 29 dets. Kruisida jälle linnapeal, siis hakkas nii mõndagi silma. Tekkis küsimus.
Miks nii palju lambaid, kitsi ja lehmasid (veiseid) liikus tänavatel?
Miks oli nii palju rahvast linnas?
Miks naised riietusid ennast pidulikumalt kui tavaliselt?
Miks oli tänaval kerjuseid rohkem kui muidu?
Miks igal nurgal oli palvetamis tseremooniad? – ok selle peale ma ei imesta, nad ju sügavate traditsioonidega rahvas. Aga siiski...
Autos sai rääkida ja arutleda sellel teemal teiste eestlastega...kuna Ramadan sai läbi ja oli võimalus süüa ja juua, pidi sellele järgnema mingisugune suuremat sorti pidustus. Nii oligi...isegi meie baasis olevad asutused, kus töötasid kohalikud, olid suletud. Koristamist ei tuimunud kohalike poolt ja ega ei olnud neid liikumas ka näha territooriumil. Kõige ebamugavam oli muidugi see, et ka pesumaja oli suletud. Ei saanud oma riideid kätte kuni 2. jaanuarini. Asusin siis asja lähemalt uurima, aega ju nagu oleks ja nii ma siis leidsingi...
Moslemitel on 2 kalendri arvestust: Based on Afghan/Persian Solar Calendar (365 days) selle kalendri kohaselt tähistatakse siis rahvuslike pühasid. Based on Islamic Lunar Calendar (355 days) ja selle kalendri alusel tähistatakse siis religioosseid pühasid. Eid al-Adha on siis moslemite religioone püha. 2006 aasta tähistati seda siis 28 detsember ja ulatus välja siis kuni 1 jaanuarini. Peaks siis tähendama see püha “Pidulikku Ohverdamist” . Seega pole imestada midagi, et liikvel oli nii palju loomi. Tänavatel müüdi liha suurtes kogustes ja isegi taksosse olid lambad lubatud. Päris naljakas vaatepilt oli see kuidas taksos taga istmel istus afgaani naine ja lammas kõrvuti. Ega pole vist küsimust kui tähtsal kohal on siis lammas siin riigis. Või jälgida seda kuidas mees peatas takso kinni ja hakkas tagant luugist 2 lammast autosse tirima. Tagasi nüüd siis selle püha eripärade ja traditsioonide juurde.
Tähtsuselt on see siis islami teine püha. Miljonid moslemid igal aastal lõpetavad oma palverännaku Mekasse selle pühaga. Iga moslem peab korra Mekas ära käima oma elu jooksul. See rännak ei ole just kergete killast. Liikuma hakkab miljoneid inimesi ja nõrgemad kas ei näe Mekat või ei jõua koju tagasi. Need tegelased kes siis on oma teekonna edukalt lõpule viinud ja tagasi kodus siis loomade ohverdamine on kogu selle rännaku meeldivam osa. Toitu jagatakse siis perekonna ja sugulaste vahel. Muidugi antakse ka vaestele mingi osa, aga üldiselt ei olnud seda siinsetel tänavatel eriti näha. Vaesed liikusid mööda tänavat ja kerjasid raha siis ummikus istuvatest autodest. Kõige hullem oli see, et ei saa eest ära ka sõita nendelt kuna liiklus liigub mm haaval. Liikluses muidugi võib kohata igasugu jaburdust. Lisaks autodele jalutavad seal lehmad, mehikesed oma suurte turukärudega...keset autode massi ilmus teele näiteks minu suurune gaasiballoon, mis veeres allamäge.
Istudes siis ummikus, tungis suletud autoakende tagant mingi heli, mis meenutas justkui mingit palveid. Vaadates siis ringi ja oma terase silmaga tabasin ma endale väga lähedal asuva palvekoja. Üle tänava oli väike mošee. Inimesed palvetasid õlgmattidel, näha oli ainult mehi. Katsusin tabada seda oma kaameraga aga raske on seda teha läbi autoklaasi ja pisut eemal.
Kuna liiklusummik oli väga suur ja sai vaevaliselt edasi siis sai ka jälgitud kohalikke inimesi. Autod ja bussid mis möödusid minust, olid täis rahvastatud. Kohalikele muidugi olin ma suureks vaatamisväärsuseks. Ega siis tänaval ei kohta igapäev heledanagalist ja blondi naist. Reaktsioone oli erinevaid: kes jäi lihtsalt suu lahti vahtima ja kes julges ainult piiluda. Ma naeratasin neile alati vastu ja 99% sain ma ka vastu naeratuse. Leidus muidugi ka neid kes olid nii hämmeldunud, et lihtsalt vahtisid. Aga kogu linna oli siiski täis inimesi ja valdavat peomeeleolu.