Kertukese blogi

teisipäev, november 25, 2014

tegemisi

Mõned hetked mida tahaks jagada. Kuna aeg lendab nii kiirelt, et vahest ei pane tähele kuhu on kadunud terve nädal ja mõnest kadunud päevast ma ei hakka rääkima. Jõulud tulevad nii kiirelt, et ei ole üldse olnud aega mõelda Jõulusoovide peale. Kui nüüd kiirelt ajurünnak teha siis polegi mingeid suuri soove mis ilmtingimata võiks täituda. Minu igapäevane elu ongi üks suur üllatus. Hommikul ärgates olen rõõmus, et on jälle alanud järjekordne päev ja ei julge isegi unistada, mis see päev tuua võiks. Sellise väikse tegelasega on üllatus üllatuse järel ja mis saaks olla toredam. Eelmise nädala meeldejäävamad hetked.

koristasime mänguasjade kasti ja lugesime kokku karumõmme:
Mina: "üks, kaks, kolm..."
Freia-Mia: "neli, viis kuus, seitse, kaheksa...."
Mina: "üheksa..."
Freia-Mia:" kümme"
Kümne piires lugemine selge, mõned lüngad on sees.

Pargis käisime kelgutamas ja vastu tuli kaksikute vanker ja Freia-Mia näitas näpuga ja ütles: "kaks tita". Tee ääres oli 3 lumememme, millele ta näitas ja ütles: "kolm memme".                             

Freia- Mia näitas nannile beebinukkude kataloogi ja rääkis juurde, mis ta seal näeb, uskumatu ta oskab ikka tähele panna selliseid imeasju, et isegi algul ei näe. Ühe pildi peal olid nuku papud, kuna tegemist oli crkcksidega siis seletas ta nannile, et need ei ole papud vaid ckocksid. Kuna nanni ei saanud aru, siis läks tõi sahtlist oma crocksid ja näitas, et nukul on ka samasugused.
          
   Õues on suurelt Bauhofi reklaam, kus on kastiauto kingitustega ja selle peale näitab ja ütleb: "PIKA". See tähendab seda, et telekas reklaamis on näha kuidas päkapikud kingitusi autokasti panevad ja siis läheb see auto sõitma. Kuigi õues reklaamil ei ole ühtegi päkapikku näha, siis tema jaoks on see pilt "PIKA". Olen mõelnud ise, et ta on nii väike veel see aasta ja ei hakka päkapiku juttu talle ajama aga kuskilt on ta teada saanud, kes on päkapikud ja mis nad teevad. Päkapiku sokiga käiakse toas ringi ja sätib seda radiaatori külge.

Autos sõites peab muusika mängima.  Raadio ei sobi, vaid tal on oma lemmik lastelaulude plaat ja sealt kuulab ainult ühte laulu: "Muki on koerake". Nii kui autosse istume on esimene asi "Muusi" (muusika) "Au Au". Kahjuks on minu automaki eripära selline, et plaadimängija ei taha plaati mängida kui auto on külm. Nii ma siis kasutan jõumeetodit, et see mängima saada. Protseduur näeb välja selline: Plaat välja makist ja siis soojendan seda natukene. Peale sellist soojendamist läheb kolmandal katsel ta tööle aga mitte iga kord. Vahest on vaja kauem nöökida sellea. Freia-Mia jälgib mängu ja kui näeb, et minu pingutused ei kanna vilja siis õpetab mind. "Sooja" (pean veel rohkem plaati soojendama). "Uue" (uuesti proovima). "Katki" (peale pikemat proovimist). "Proovi uue" (ei anna alla). Samal ajal ma seletan, et katki ja ei saa tööle... aga teda see vastus ei rahulda. Nu ja kui lõpuks see kauaoodatud Muki laul tuleb, siis peab seda kuulama vähemalt 10 korda või siis seni kuni makk jälle alla annab ja viskab plaadi välja. Ja kogu jant hakkab jälle otsast peale.

Lotte raamatust pean papakoi ja Lotte dialoogi ette lugema korduvalt. Kuna mulle endale on see juba pähe jäänud siis saan ma seda teha peast. Aga siiski pean olema väga detailne. Kui jätan vahele mõne olulise sõna siis antakse sellest mulle märku. Lotte raamatus on veel pilt kus on kõikide tegelaste majad. Freia-Mia näitab näpuga majale ja mina pean ütlema kes seal elab. Vahest ei pane tähele millise maja peale näitab ja ütlen vale nime. Bruno ja Alberti maja läheb alati sassi ja siis ei saa edasi minna enne kui ma õige nime ütlen.

Üllatusmuna õudus. Jällegi asi, mis on ilma minu teadmata selgeks saanud. Freia-Mia teab täpselt, et üllatusmina on selline tore asi, kus sees on mänguasjad. Minu õnneks hoolib ta ainult sellest mänguasjast ja šokolaadist ei hoolita. Kuna ta pole šokolaadi saanud siis ei oska ta ka seda omale sisse ajada. Kui poes muna käes, siis koorib ta selle lahti, annab šokolaadi minule ja asub mänguasja avastama. Lemmikuks on jäänud kaks pisikest karumõmmi keda saab panna kallistama. Need mõmmid pannakse magama päeval, õhtul jääb ise magama selliselt, et mõmmid on pihus. Hommik algab sellega, et mõmmid kallistavad ja teevad musi ja pesevad hambaid jne...

Uus puzzle oli vaja osta, kuna need mis on 6 osalised ei ole enam huvitavad. Nende kokkupanek käib kärmelt. Uus puzzle on 34 osaga. See on praegu veel paras pähkel talle. Kuigi keskel olev Lotte ja kaks Kuujänest suudab ta kenasti kokku panna aga äärmised osad, kus on suht ühte tooni kõik osad siis sellega on veel probleeme. Usun, et mitte kauaks kuna 4-5 korda pannakse seda pilti kokku. Minule on see juba pähe kulunud, küll varsti Freia-Mia ka hakkama saab.

Raamatulugemine on endiselt iga hommikune ja õhtune tegevus. Pippi Pikksukk on kohustuslik kirjandus meil. Kui aus olla siis on ise ka tore lugeda seda raamatud, on ju väga palju aega möödas millal ma seda lugesin. Piltide juures Freia-Mia räägib mulle mida ta seal näeb. Ja seda jutustust jagub kauaks.

Köögiabiline  on mul ka olemas. Praemuna tuleb iga päev teha. Söömisega on vähe kehvasti aga muna pooleks löömine on üks lemmiktegevusi. Oskab seda nii kenasti teha, et isegi kooretükke ei satu kausikesse. Pühapäeval tegime rosoljet, siis Freia-Mia kooris keedetud mune. Sai väga hästi hakkama. Täna praadisid nanniga kala. Freia-Mia kastis kalafilee jahu ja muna sisse ning nanni praadis.

Sõnavara on juba päris suur, enam ei jõua üles kirjutada uusi sõnu aga katsun paremad palad ikka kirja panna.
SIPE - sipelgas
SOKA - šokolaad
APIK- Albert (Lotte multikast)
KUU - Kuujänesed (Lotte raamatust)
KEEMI - kreem, mis ta iga hommikul kätele määrida tahab