veel üks presonaalne kunstiteos tänase päeva auks

Hommik algas varakult. Joonistamine, kaneelirullide küpsetamine ja pannkoogid, nagu ikka iga pühapäeva hommik. Freia-Mia oli jälle abiliseks köögis. Aitas tainast rullida ja tegi taina peale käe jälgi. Peale mida oli jahuga peast jalatallani koos.

 huvitav, miks peab olema keel suust väljas kui joonistatakse.

Miks kuradima pärast on ikka ja jälle mul selline kurbuse tunne pärast seda päeva. Ei tohiks ju korda üldse minna, see et Freia-Mia "isadepäeva" veedab tavaliselt nagu kõik teised toredad päevad mis meil on. Ta on nii väike ja ei oska sellest päevast midagi arvata ja ega ta ka pole midagi kaotanud, sest tal olen ju mina, kes ma jumaldan teda üle kõige. Kuid ometi poeb kurbus just sellistel hetkedel minusse, just sellised hetked panevad minu emotsioonid jälle ja jälle proovile. Nagu öeldakse: "aeg parandab kõik haavad" ja seda ta tõesti on kuid kui palju aega läheb vaja, et suudaks jääda emotsioonituks sellistes olukordades. 

    Tuleb tunnistada, et see kaitsekiht mida olen kasvatanud kipub nõrgenema aegajalt. Loodan, et inimesed muutuvad ja justkui südames annaksin uusi võimalusi, aga kahjuks asjata. Siiski tuleb leppida sellega, et nii kuidas oli nii ka on edaspidi, ei ole vaja hellitada lootuseid. Karm reaalsus on siiski selline nagu ta on. 

   Kokkuvõtteks võib öelda seda, et me õpime kogemustest ja elu koosnebki sellest, et koguda erinevaid kogemusi ja emotsioone. Siiski võin öelda, et tänane päev oli võrratu minule ja Freia-Miale hoolimata sellest, et ISSI ei viinud last mänguplatsile mängime ega teinud pai. Täpselt sama tunne oli ka aasta tagasi, võib- olla pisut suurem kurbus valdas mind kuna see oli kõige esimene "isadepäev" Freia-Miale. Aga noh...see on ainult minu tunne ja Freia-Miale ei ole praeguses eas sooja ega külma sellest mis oli ja on. Tema jaoks on kõik väga tore ja vahva kui on olemas AEG, mis kuulub ainult temale ja tema vahvatele tegevustele. See millise rõõmuga ta seda elu naudib, annab mulle ja ta lähedal olevatele isikutele kinnitust, et tuleb elada hetkes, siin ja praegu. Tuleb leida rõõmu ja armastust sellest mida me ise loome.