korilus on alanud

Ilusate ilmadega on maasikahullus ka minuni jõudnud, 1kg  päevas maasikaid ära süüa pole probleemi.
 See kuidas turul mõningad müüjad Poola maasikat Eesti maasika pähe müüvad, on võtnud igasuguse isu ära osta turult maasikaid. Õnneks jõudis minuni info kus saab ise korjata mammusid. F-M kaasa ja põllule. soojenduseks korjasin esialgu 5kg maasikaid kuna polnud kindel, et mahutan sügavkülma need ära. Ilmaga vedas ja tõsiselt mõnus oli hommikul 10 paiku F-Mga mammusid korjata. Loomulikult oli see korjamine mängu ja jutustamise ja "tissutamisega" pooleks. Pikutasime ka veel vao vahel lambanaha peal - väga lahe ettevõtmine. Pean tõdema seda, et F-M on sellise töö tegemine kuidagi keerulisem, kuna und tal ei tulnud värskes õhus ja pikapeale hakkas tal igav, siis pidin ta sülle võtma ja koos temaga korjama. SEE ON KVALITEET AEG, need hetked mil saan temaga veeta ja talle õpetada elu tunnetama on kõik seda väärt. Tema õpetab mind ja mina õpetan teda läbi mängu ja armastuse.

www.tabasalumaasikad.ee

sääsepunnid ja pühad

ükskõik kui palju ma ka püüdsin oma "Tibukest" sääskede eest kaitsta, sai ta ikka mõned punnid. Lavendli õli oli tõhus mõned tunnid ainult. Vankril olev putukavõrk on hea aga paraku leiavad sääsed ka selle kõige väiksema prao üles ja lähevad lapsele kallale.
    Korraks tundsin ennast isegi süüdi, et ei suutnud oma last kaitsta aga mõistsin, et mis maal olemine see ilma sääsepunnideta on.
    Pühad vetsime maal ja seal oli super mõnus olla. Ilmad olid palavad, F-M sai olla täiesti porgand ja isegi mähkut ei pidanud kandma. Peale mitme päevast tünnisauna vee soojendamist saime isegi meie F-M-ga tünni mõnulema. 
    Külastasime "Vudilat" kus suuremad lapsed mürgeldasid terve päeva, mina ja F-M nautisime päikest ja lihtsalt olime.
     Pühad möödusid vaikselt kõige lähemate sõprade keskel, täis rahu ja armastust.
Uus seiklus oli muidugi rongiga reisimine koos lapsevankriga. Ega ikka ei ole mõeldud sellele, et vankriga üksi rongi pääseks ja siis maha ka veel, õnneks oli meil hea seltskond ja kogu kamp sai peale ja maha ka pärast.
     Viimane seiklus oli siis Tartust bussiga Tallinna tagasi reisimine. Üksi vankri, lapse ja kohvriga oli seda päris tüütu teha. Seega tõdesin jällegi, et mul on vaja autot.

 sääsepunnid lapse näos

 rongisõit

 tünnisaun

 Balti Jaam

 summertime

 harmoonia oma lapsekesega

 Jalutuskäik Saadjärve äärde

 

kolmas tort...

 Minu esimene elav mälestus on hetk, 

kui esimest korda talle otsa vaatasin, ja tema mulle.

See on mul täpselt meeles, ja seda 

pilku olen kandnud 

 endaga kaasas kogu elu..

Me tundsime teineteist ära.

MINA - TEMA LAPS- JA TEMA - MINU EMA.

Pearl S. Buck

Ja juba ongi F-M kolme kuune. 5 juuni on ka muidu väga mitmel põhjusel väga eriline päev.

kool - viimased koolitööd

kootud villane sall ja selle kavand (lisaks kaks mittevalminud kavandit)

õõnesanum, väga hea oli F-M sinna sisse panna, et ta istuks ilma ümberminemata.

natuke triibutõmbamist ja värvidega mängimist (ülevalt alla: vastandvärvid, ühe värvi piires, värvide vahe, hele-tume, külm-soe).

ja siis see kaua valminud kaunikene. Linane meeste särk: tikand (püvisilmpiste), kurrutamine (oksendamiseni palju sai seda teha), pesuõmblus, käsitsiõmblused (rohkem kui oleksin arvanud), pilutamine, niidist nööbid, kaenlaalused lapid, õlal olevad kolmnurgad ja kõike ikka kuhjaga. Lõpptulemusega jäin rahule ja ootan juba, millal kandma saan hakata. F-M tuleb ka veel sama asi valmis teha.

road trip Lätti

Äratus hommikul kell 4:30... sahmimine algas. Freia-Mial pidi riideid kaks korda vahetama kuna ta otsustas enne toast välja minekut ennast täis lasta. Ikka juhtub....
Bussireis algas 5:30 ja F-M magas Tallinn-Haapsalu-Pärnu peatuspunktid kõik maha. Riias avas, et on riiki vahetanud. Põhja Läti on ikka palju soojem kui Lõuna Eesti. Ilm oli ikka super hea, peale pikka päeva mööda laata ringi vangerdades sain veel kord tõestuse sellest, et Emmaljunga Sity Cross on ikka üle prahi vanker. Ei jäänud me hätta sael metsa vahel mööda juurikaid vangerdades.
Koju tulles F-M enam ei maganud tervet teed. Tegi väikeseid unepause, mille vahel olid pikad jutustamised. Jutustas ikka valju häälega nii, et terve buss kajas. Siis kui tuduma jäi, ei raatsinud teda käest panna, hoidsin lihtsalt terve tee teda süles ja imetlesin oma pisikest Inglikest.

  Endiselt olen kindel, et F-M on maailma parim reisikaaslane.