Minu isiklik Rebane

Kell 22:15 ja ta oligi kohal. Juba 2 päeva samal kellaajal on rebane meie aeda külastanud. Loomulikult on see hea võimalus pildistamiseks. Seega meelitan teda grillkanakoivaga.
Nii siis vaatasin mina telekat ja rebane oli kohal. Kiiresti sai haaratud kaamera ja fotoseanss algas. Kahjuks ei jõudnud eriti kaamerat paika seadistada ja sai kiired pildid tehtud olemasolevate parameetritega. Pildid jäid küll pisut udused. Rebane ise oli päris ilus, rammus ja koheva karvaga. Meie liikumise peale tüüp ei ehmatanud, vaid ajas pea püsti ja hakkas uudistama. Viskasin talle veel viineri, millele ta tuli järgi päris lähedale ja põrmugi ei kartnud. Pildistada oli raske, kuna samal ajal tuli terrassile uudistama uustulnukat ka minu armas Jussike. Nii siis tuleb pisut meelitada teda, et saada mõne hea pildi.
Ah jaaa laupäeval jooksis ka üks metsjänes ümber meie maja. Tekkib tunne nagu elaks keset metsa.

ARK i teooriaeksam

SOORITATUD. Sõidu eksamit pean ootama. Toimumisaeg 2 september 15:00 - vot selline järjekord. Hea oleks muidugi omada lähiajal mootorratas Yamaha Fazes (600cm2, mitte väiksem), et harjutamas käia platsi. Kardan, et eksami ajal veavad närvid alt ja seega on pean harjutama väga palju.
Kummaline, et sedasorti rattad on väga vanad ja väga kallid. 1999 aasta ratas maksab u 60 tuhat. Müstika.

ebaõnnestunud bodypump trenn

kahjuks jah...loota teistele ei saa. Nagu öeldakse: "uppuja oma mure kuidas päästetud saab"
nii siis minulgi.
Pakkusin välja rahvale, kuupäeva, kellaaja, saali ja kõik sinna juurde kuuluva, et teha üks mõnus bodypump trenn. Ja seda tasuta. Isegi see ei olnud piisav motivatsioon, et lubajad tegelased ennast kohale oleks vedanud. Seega ei lase ma enam ennast häirida juttudest ja etteheidetest, miks ma ei organiseeri ja ei teavita kaaskodanike võimalusest, et trenni teha. Ei oska mina enam kuidagi paremaks muuta olukorda, kui juba kandikul sai inimestele kätte toodud võimalus. See tähendas minule läbikukkumist ja päris ränka. Minult eeldas see enne saali broneerimist, videotehnika ülesseadmist, vaba päeva tööjuurest ja väikest organiseerimist.
Nii ma istusin siis üksinda seal saalis ja ootasin, lõpuks siis korjasin kola kokku, koristasin saali, mille olin paigutanud ja sulgesin ukse. Oli vast huvitav trenn ja päev raisatud. Nüüd siis jälle alguses tagasi ja lakun haavu. Ja jälle elus targem, et mitte uskuda ja loota teiste abile. Tuleb ise hakkama saada. Raske on küll ennast kloonida viieks, et saali publik saada.

Lendurite kivi

Laupäevas sai aega veedetud keset vihmasadu. Teekond siis kulges Tallinnast - Hiiuni ja sealt edasi Valgejõe lähedale järvede keskele. Lendurite kivi on püstitatud sõjas hukkunud lenduritele. Kohale olid tulnud endised õhuväelased. Kordamööda võeti sõna ja meenutati ajalugu. Kohati olid jutud päris lõbusad ja kentsakad. Aga noh eks see ole päev kui vanad kamraadid tulevad kokku ja elavad oma juttudega uuesti läbi selle mis oli nende elus olnud. Päeva keskpaiku läks ka ilm ilusaks ja päikegi tuli välja. Kohustuslikuks oli ühine hernesupi söömine ja tehti ka pits teravat, loomulikult ikka sellepärast, et tervis veel vastu peaks.
Natuke kivist ka: 1994. aasta 10. juulil avati KMS eestvõttel taastatud nn “Lendurite kivi" Kõnnu metsades Järvi järve ääres. Kivi on pühendatud 1941. aasta 13. juunil punaväelaste haarangus langenud Eesti sõjaväelenduritele.

orienteerumine

nii siis üle pika aja ajasin oma laisa keha metsa. Minu kahjuks oli see üks raskemaid kohtasid. Seda muidugi tõestas ka aeg mis ma metsas istusin. 1h 32 min ikka iga punkti juures eksisin ära, täiesti lootusetu.
Koht asus Tallinn- Tartu maantee ääres, hea oli kontrollida oma asukohta automürina järgi.
http://www.server.ee/~tarmo/eol/kaart/2003040.gif
Kuulda oli ka kogenud tüüpide käest, et ega see kerge ei olnud. Aga mis siin ikka hädaldada, küll järgmine kord läheb paremini.
Joonistasin ka oma raja nüüd kaardile. Joonistasin oma raja ka kaardile ja ega kõike ei mäletagi kus läbi sai käidud aga peaaegu.
http://www.kape.ee/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=76&kieli=

olin tubli

Peale Itaalias käimist lõpetasin ka itaala keele kursuse. Päris palju pidin ragistama ajusid, et tunnistus välja teenida ja kursusele niiöelda KOMA panna. Plaanis on ikkagi jätkata oma keele arendamist.

Tunnistuste jagamine toimus restoranis Va Piano. Sõima, jõime ja rääkisime juttu. Kõik olid kenasti kokku tulnud ja veetsime meeldiva õhtupooliku. Itaalias söödud toitudega muidugi võrrelda ei saanud. Itaalias oli see toit rohkem maitsvam ja sulas kogu ümbritsevaga kokku.

Liiklustest

juba 21.07.2008