raskused on selleks, et neid murda

5 kuu jooksul siis esimene tõsine öötrall. F-M nuttis (karjus) kogu öö. Ei maganud, ei söönud (24h) ja põhimõtteliselt olin mina hulluks minemise äärel. Tunnen tõsiselt kaasa neile vanematele kes ei saa öösiti magada ja ennast välja puhata. 2h uneaega öö peale ei ole just väga palju. Freia oli tegelikult päeval juba pisut uimane ja kurjakuulutavalt vaikne, peale ujumist märkasin ka jalgadel pisikesi täpikesi aga ei pööranud neile täpikestele suurt tähele panu, kuna vesi sisaldab pisut kloori ja mõni täpp siin või seal pole mingi näitaja. Öösel välistasin kõhuvalu, olen seda juba kogenud. Hammaste tulekuga ei arvestanud ka kuna 2 alumist tulid ilma  trallita ja igemed paistes ka ei olnud.
    Lõpuks oli mul lapsest nii kahju ja otsustasin minna traumapunkti. Läksin lastepolikliiniku ja ei saanud ma ka sealt mingit tarka vastust. Kella 8:00 pidin tagasi tulema kuna siis on kõrvaarst seal, et kontrollida kõrvu. Kõrvakontroll oli Freiale lihtne protseduur ja ta ei pahandanud arsti peale. Arsti juures oli ta vägagi terve lapse moega, uudistas ja kakkus arsti laual olevaid instrumente. Magas ainult autos sõitmise ajal, nii ma siis sisustasi hommikupooliku ratastel.
    Lõpptulemuseks siis arst arvas, et Freial on viiruseline palavik mille lõppfaas on lööve. Tänane päev on möödunud magades meil mõlemal ja lõpuks hakkas Freia sööma ka.  Selline jaurav lapspidi olema 2-3 päeva seega 1 päev veel kaisutamist ja pikutamist.
Emotsioon, et saadan lapse maale vanaema juurde, kadus üsna kiirelt - ei taha ikka mitte sekunditki temast eemal olla.

Mina ja mu tütrekene

Kui üks silm kinni pigistada ja vaadata Freia.Miale otsa siiski on pisut minu moodi. Kuigi enamus väidavad vastupidist, et see laps on isasse. Või siis tahan ma näha temas ennast. Mina olen küll pisut vanem piltidel 1 aasta ja natukene peale F-M on 3 kuune.

lähme sõidame

autoga meeldib F-M sõita - juhul kui ei peaks turvahällis istuma.
Täna õppis siis preili ära seljalt kõhuli keerama. Oskas enne ka aga väga ei viitsinud seda teha, ju siis polnud põhjust. Nüüd on nii kärmelt ennast keerama hakanud, et ei saa enam üksi teda voodisse jätta. Uus silp mida ütleb on Papapaa... naer tuleb iga väikese asja peale ja olen väga rõõmus, et mul on selline õnnelik laps.
Update: 2 hammast suus

paekivi ja tuul

Arabella - etendus kogu perele

Eile asi Birgitta festivali raames äia siis eelpool mainitud etendust vaatamas. Etendus oli väga ilus ja laulud seal 100% Olav Ehala.
    Kloostri varemed olid ehitatud väga mugavaks teatrisaaliks. Pean silmas eelkõige seda, et oli ilmastikukindel kuna eile õhtu ladistas vihma sadada korralikult. Lavale nägi ka tagumistest ridadest, juhul kui su ees ei istunud väga suuri jõmme. Meie kohad olid pärid taga, kuna piletid ostsin alles paar päeva enne etendust. Saal oli rahvast puupüsti täis, inimesi leidus seinast-seina. Ja meie läheduses (taga) leidus ka seina üks äärmus.
    Esimene poole valju häälega ja naeris. Ei mingit nuttu ega jonni, laps oli lihtsalt rõõmus. Loomulikult oli seal ka üks teine põhjus, miks ta sedasi valju häälega jutustas aga see põhjus las jääb praegu. Kuulutati välja paus 30 minutit ja kostus seljatagant hääl (meeshääl - MH)
MH: "Kas see pisike ikka jõuab teise vaatuse vastu pidada, mind häirib see kuidas ta jutustab vahele."
Mina:"Minu teada on see kogupere etendus ja lapsed on lubatud sellele etendusele. Ja sellega tuleb arvestada, et lapsed võivad küsida küsimusi, häält teha ja isegi toolil ringi siblida."
MH: "Mulle ei meeldi see kuidas ma pean kuulma muid hääli ka veel mis ei ole kirjutatud Olav Ehala etenduse teksti. Ma ei saa nautida muusikat."
Mina: "Kas teil häbi ei ole sellise käitumise pärast. Mu laps ei karjunud ega nutnud ja teie täiskasvanud mees, kellel on oma lapsed ka kaasas teete sellise märkuse."
Sellega lõppes see vestlus. Kõrval olevas seltskonnas oli üks naisterahvas veel väiksema beebiga kui F-M ja ta muigas hirmust juhul kui tema beebi hakkab nutma ja 2 vanemat last ringi siblima.
   Algas teine vaatlus ja "härra toriseja" oli tagasi. F-M oli juba sülle uinunud ja muusika teda ei häirinud aga meie kohalolek häiris küll kedagi, see sama "torisela" pakkis ola pere kokku ja jalutas teistele kohtadele.
http://www.birgitta.ee/arabella-2/

5 kuselt siis kõige tähtsam sündmus

F-M on üks hammas suus. Pühapäeva õhtul ei olnud veel midagi aga täna hammustas mulle näppu ja kohe oli tunda. All on nüüd hammas olemas ja kui aus olla siis tuli see nii ootamatult, et ei osanud arvestadagi veel sellega. Õnneks ei olnud palavikku, jorinat, nuttu, suuremat sorti ilastamist (ilastas niigi kogu aeg). See sündmus teeb rõõmu ja samas kurvaks... mu väike inglikene kasvab nii ruttu, aeg lendab. Sooviks, et ta jääkski selliseks rõõmsaks väikeseks beebiks, aga vist ei jää... Pikkust on ka viimase kuuga visanud, juba 71cm pikk ja kaalub 9kg. Kaalukaotus on toimunud, 4 kuusena kaalus 9,2kg. Saavutustest veel: Väha meeldib F-Mle jälgida Nupsiku (jänese) tegevust. Suur soov oleks see jänes kätte saada. Kõhuli olles üritab F-M enast käpuli ajada. Pepu tõuseb kenasti üles aga kätele ei oska veel toetada ja nina vajub maha. Kõhul pöörlemine on juba käpas, Nupsikule peab ju järgi pöörlema.... Freia on nagu väike ahvikene kui midagi kätte anda, siis haarab ta eseme käte ja jalgade vahele. Isegi palli hoiab ta jalgadega.

nv kultuuriprogramm

Kuna meil on nüüd uus neljarattaline siis enam kodus ei passi. Esimene pikem väljasõit ka tehtud. Startisime laupäeva ennelõunat ja jõudsime päris kaugele: esimene peatus oli Nurmsi lennuväljal. Külastasime langevarjureid ja nägime kuidas inimesed taevast alla kukuvad. Teine peatus, üksiti ka selle päeva lõpppeatus oli Tormas, külastasime Margust. Viskasime pilgu peale majaehitamisele ja F-M sai süles olla väga palju. Üks 9 aastane tüdruk oli väga rõõmus kuna talle toodi "beebi nukk", kes oli elus kuigi pisut raske võitu aga siiski jaksas ta terve õhtu F-M süles tassida. Esimene suutäis liiva sai maitstud, esimene pind oli lapsel sõrmes, saunas meeldis F-Ml mängida krokonoksidega ja peale väsitavat päeva tuli uni sekundiga. Magama minekuks tehti üks suur voodi ja F-M võeti kaissu. Ühel pool mina ja teiselt poolt hoidis E-L käest kinni. Hommik tuli kiirelt nagu alati ja F-M sai veel süles olla ja väntsutamist. Sain ka teada seda, et olen päris hästi koolitatud, ei tõmmelnudki iga liigutuse peale mis need väikesed preilid seal tegid.
    Lõuna paiku kulges meie tee edasi Elistvere loomaaia poole. Seal jalutasime ja tutvusime Eestis elavate loomadega. Väga hästi olid kõik loomad näha ja eriti pöördesse läks F-M metssea peale. Siga tuhnis maad ja Freia naeris laginal. Järgmine peatus Äksi Jääaja keskus. Väga vahva ja tore koht. Ees ootas pikem sõit, suund Tallinnale, vahepeatus Põhjakas. Koju jõudsime alles õhtul ja väsinutena. Siiski oli väga tore kahekesi ringi kruisida ja olla koos oma "tibukesega". Me oleme päris hea tiim ja saame üheskoos nii mõndagi ette võtta.

mustsõstra kook toorjuustu kreemiga

 Nagu ikka traditsiooniline koogihommik küünaltega, seekord juba 5 küünalt.Üheks uueks tegevuseks hommikul näitsa F-M kuidas ta oskab kõhuli maas olles täispöörde teha.

 sünnipäevaks tegin F-M jänese.