Basic Camp 1. päev

Hommik algas minu jaoks varakult. Vist ei olnud und eriti. Magada oli luksus kuna üksinda toas ja õhku jätkus ka hommikuni. Üksinda olin ma toas sellepärast, et üks toakaaslane otsustas norskama hakata ja seda õnneks enne kui ma jõudsin magama jääda. Võtsin oma magamiskoti ja kolisin ära. Tuba oli külm pisut ja soojemaks ka seda ei saanud, kuna radiaator ei töötanud. Lahenduseks oli minu -40magamiskott. Oli hea värske magada ja külm ka ei olnud. Hommikul kolisin ka kõik teised asjad kaasa. Kuidas eile öösel tundmatuks jäänud teine toakaaslane selle üle elas ei tea. Hommikul kui valgeks oli läinud siis selgus, et see on tsikk ka veel.

Kell 6:30 läksin minu juba väiksele sörkjooksu ringile ja väike võimlemisharjutuste voor oli ka muidugi. Seda sai kombineerida siis enesetutvustusega. Täpselt nii palju kui võttis enesetutvustus võttis ka pöiaringid aega.
Halva ilma tõttu järgnes kohe mock-upi koolitus. Mina kes ma olin lühikestes pükstes, külmetasin ikka korralikult.  2 minutit enne lõppu otsustasin lihtsalt ära kõndida. Otsemat teed sooja vee alla.

Esimene tõus peksti üles päris karmi tuulega. Minu teamis on Kaspar, Tanel V, mina ja üks rootslane. Kõik oli ok, pisut probleemid levelitega aga muidu lendas. Järgmisele hüppele panen peale pisut raskust ja siis peaks olema täitsa mugav. Kujunditeks oli siis PMFO. Muidugi suudeti ka pisut vusserdada ka kujundiga. Aga muidu ok.
Praegu ootame siis ilma....

Harjutati ka PLF, seda oli päris lahe vaadata.

Õhtul tehti uued tiimid, mina olen nüüd puntis 3 naisega ja nimeks sai Foxes. Ümberristimine peab tulema ja selleks oleks Kitties. Sain ka lisaks uuele tiimile ka uue sloti. Nüüd olen siis tail. Nalja hakkab saama.

padjaklubi viimased katsetused

Lõpuka ometi sain selle projektiga ühele poole. Võttis ikks kaua aega küll, viimased kokkuõmblemised tegin siis ööga ära.

kapikoristustalgud ja ürdivõi

Koristasin nimelt köögikappe. Mida kõike seal ei leidu.

Suure koristamise käigus tuli päris palju häid ideid pähe.

Näiteks sulatasin taluvõi toatemperatuurile, segasin sisse ürdisoola ja tilli.
maitses maru häääää oma leivaga.

Teine idee on teha trühvleid. Seekord on apelsinitrühvlite kord, vahendid on olemas ja nüüd siis ainult teostus.

Kuna mul endal ikka veel söömisega tagasihoidluk suhe siis pakun lahkelt külalistele. Minu menüüs endiselt smuutid, maitsed hakkavad juba korduma aga elan üle. Ootan ideid....

õmblustöödega on algus tehtud

Ühel ilusal päeval teatas mu kallis sõbranna, et ta diivanipadjad on nii igavad ja oleks vaja särtsu. Andes kätte mulle 2 patja ja riie. Paigas oli ka idee, millised nad välja võiks näha - teostusest ei olnud kummalgi aimu. Nii ma siis istusin keset suuretoapõrandat ja proovisin midagi välja mõelda. Teostus sündis järk-järgult, üks asi viis teiseni. Algul prognoosisin 2h kogu töö peale aga tegelikult kulus 5h. Lõpptulemuse peale olin uhke ja sõbranna oli vägagi rahul.

tagasi elu juures

Esmaspäeval sai siis hambaoperatsiooni teine etapp. Paigaldati implantaat luusse ja see võttis aega 1h. Kogu selle poi käigus kostusid helid nagu oleks keegi mootorsae ja trelliga seal kallal. Mida täpsemini tehti seda ma ei te, kuna ei näinud ja küsida ka ei saanud, suu oli valus juba. Kui doktor haava kokku traageldas, siis oli juba kergelt tunda pisteid.

Õhtuks oli pisut paistes nägu. Veremaigust süda paha. Valuvaigisteid ei pidanud vajalikuks kuna homöopaatilised terad said valituks. Paraku ei julgenud ma loobuda antibiootikumidest. Ju ma ei olnud siis veel valmis selleks, et usaldada ennast.

Teisipäeva  hommik - paistetus veel suurem ja suu valutas. Verejooks oli peatunud. Ikka veel ei ulatunud kätt valuvaigistite järele, kuna valu polnud väljakannatamatu. Pisut tuikas ja see on normaalne. Peale lõunat tundsin ka väikest palavikku 37,2.

Kolmapäev - paistetus endiselt alles, nii nummi paksu põsega. Valu ei ole ja enesetunne on ka täna parem. Saan juba suud lahti korralikult teha ja pead alla lastes pole ka hullu.

Toitumine on vaevaline kõik need 3 päeva olnud.
Esmaspäeval oli menüüs 1 banaan.
Teisipäeval oli banaani smuuti hommikul (1 banaan ja pakk Tripr jooki), lõunal smuuti (1 apelsin ja Tripi jook), õhtul smuuti (1apelsin ja Tripi jook)
Kolmapäeval üllatus üllatus jälle smuuti hommikul (1 banaan ja lusikatäis vaarikaid ja Tripi jook) ja sama ka lõunal ja õhtul.
Kuigi väga söögiisu ei ole aga see, et ma antibiootikume pean sööma siis peab enne pisut ka toituma.

Õhtuks kutsuti mind muidugi ka grillima mind, lähen kohale alles peale suuremat söömist oma smuutiga.

rõdu korda

sain pisut vaba aega ja lillesd on rodul olemas. Vaade on ilus ja olen rahul.

uus oskus juurde õpitud

selleks oskuseks siis on kaameraga hüppamine. Olen juba jõudnud päris mitu head hüpet filmida, loomulikult on kräppika. Eriti cool oli nv Nurmsis kui sai päris palju hüpatud ja häid kaadreid. Nüüd vaja pisut ära kaotada klippidelt eelmängu, kuna need on liiga pikad.
Arenguruumi on veel.

AFF koolituse kokkuvõte

Polnud väga kerge kursus. Motivatsioon kõikus ikka üles ja alla, olgem ausad enamus ajast oli see all.

Kohalejõudmine oli vaevaline 2100 km mööda maanteed kihutada pole just unistuste ajaveetmise viis. Kuna minek oli päris Sveitsi piiri lähedale siis kulus selle maa läbimiseks tiba rohkem kui 24h.

Kõige koledam hetk oli muidugi Poola. Ei naudi sellest riigist läbisõitu kohe sugugi. On juba küll päris mitu korda sealt läbi sõidetud, aga ikkagi tundub vastik. Seekord siis veel oli umbes 25km enne piiri mingi ummik, liiklus oli nagu pilt - seisis. Autojuht võttis vastu otsuse kiirteelt maha keerata ja läbi metsa trippida. See oli kohati ikka päris huvitav. Mõni auk oli nii suur, et sinna sisse võis ära uppuda. Kohati oli päris naljakas aga samas kadus ka lootus, et sellest ürgmetsast üldse mingi tee sealt välja viib. Pool tunnikest seiklemist ja jälle tsivilisatsioonis. Saksamaal oli sõitmine lausa lust kuni oli minu kord rooli istuda. Siis ei naernud enam keegi. Kiirteel polnud ma enne autoga sõitnud, seega tundus mulle see huvitav. Kogu autoseltskonna poolt pandi mulle kiirusepiirang 130km/h. Kiirteel selgest taevast hakkas ka järsku paduvihma sadama, see raskendas pisut minu sõitu. Rekkad hakkasid venima ja enam ei olnud nii hea minek. Kogu tripi nael oli see, et gps juhendas meid läbi Nürnbergi linna ja sinna me olekski surnud nälga ja igavuse kätte. Kellaajaliselt oli tipputnni aeg ja liiklus oli jällegi nagu pilt. Mina roolis ja ülejäänud seltskond õpetamas kuidas sõita - mina närvis kuna kõik õpetasid erinevalt. Õnneks sai see õudus läbi ja tagasi kiirteel.

Kes otsib see leiab! Nii me leidsimegi selle klubi ka üles. Suurelt seinal Skydive Saulgau...ei saa ju eksitus olla. Tervituseks tõi klubi omanik kasti "käbiõlu" ja näidati ära pesad. 2 karavani oli meie päralt. Ilmaga vedas selliselt, et kõik 10 päeva oli ilus ilm ja hüppamisega ei koonerdatud. Aastake mitte lendamist andis pisut tunda, olin roostes. Pool treeningnädalat oli möödas ja siis otsustasin vahetada FS suit tavaliste riiete vastu, kuna olin pisut kerge ja tinast polnud ka kasu, pidi hakkama siis riietusega mängima. Eksamile läksin siis oma laikaritega.

Kirjalik test sai tehtus saksakeeles. See on mul juba 2. saksakeelne test.

Üldine olemine oli väga chill, õhtul söödeti kõht korralikult täis, tehti suuremates kogustes välja käbiõlut ja kuumaveebassein aeti ka käima.

Kojusõit möödus magades.

kevadtööd

Oli küll plaan, et see aasta ei tule mingit poti-põllumajandust aga siiski midagi sain potti pandud.
Avastasin, et eelmisest aastast rõdupotid on kuidagi tühjad ja kuna muld oli juba sees siis kobestasin lihtsalt mulla ära ja vaja lähiajal mingid taimed sisse osta.
Osadesse pottidesse külvasin maitsetaimi ja nii nippet-näppet asju. Eks ole näha mis sealt välja tuleb.
Vaja oodata paar nädalat, eks siis ole näha mis sealt välja tuleb.

hommik leivalõhnaga

Uskumatu, et miski on olemas, mis mind motiveerib pühapäeva hommikul kell 6:45 voodist välja tulema. Kuid siiski on midagi, mis töötab ja seda ilma mingi tagamõtteta.
Eile õhtul kaheksa paiku saabusin 2 nädalaselt reisilt tagasi Saksamaalt ja esimene asi mida ma tegin, oli kokku segada leivatainas. Kuna pühapäeval oli plaanis kell 8:30 linnast juba välja sõita ja selleks ajaks peaks olema soe leib valmis.
Nii siis saigi plaan maha pandud ja seekord siis küüslauguleib.

Pühapäeva hommik kell 6:45 taina segamine ja kiirkergitamine ahjus. Super ilus alustada päeva sooja leivaga ja korter täis leivalõhna. On mille nimel ärgata nii vara.

saksakeele oskus

mina kes ma olen mitte saksakeelt õppinud ja ei tea grammatikast mitte õrna aimugi, olen siiani päris edukas olnud. Nii palju veel teadmiseks, et roppuseid ma ei oska. Põhjus lihtne kuna olen hakanud ise oma taskuõpikuga õppima ja pole olnud "õpetajaid" kes suunavad roppuste teele.
Minu esimesed katsetused siis. Paluks mitte kirjapilti tähele panna kuina ma ei tea kirjutamisest mitte halli aimugi.
1. dialoog hommikusöögilauas: tahtsin teed, aga laual nähtaval seda ei onud, siis oli vaja küsida seda kohaliku tädi käest.
Mina: "I häte gern aine tee"
Tädi oli üllatunud, et ma räägin saksakeelt ja hakkas kohe vastu rääkima. See oli minu jaoks liig.
2. dialoog õues: Üks onu pesi mingit imelikku vidinat ja mind huvitas juba ammu, mis see on. Seega läksin ja küsisin.
Mina: "Was ist das?"
onu: "das ist aine grille..." ja järgnes jälle pikk seletus, millega on tegu. Juhmi näoga kuulasin onu jutu lõpuni ja sain aru, millega on tegu.
Lühidalt siis: see oli grill millega saab gillida kana. Terve kana pannakse täis õllepurgi peale istuma, kuppel peale ja lõkkesse. Võimalik on ka grillida juurikaid seal. Kana grillimise nägime reaalselt ära ja väga maitsev tuli.
iga päev tuleb aina uusi ja uusi väljendeid ja sõnu minu sõnavarasse juurde. Kuidagi väga lihtsana tundub ja saan oma asjad aetud.
Stressivaba ja valikuline keeleõpe sobib mulle igati hästi. Seega tuleb edasi tegutseda.
Kunagi aastake tagasi kui mul oli võimalus saksakeelt õppida siis ei olnud tahtmist. Tundsin, et ma ei ole selleks veel valmis. Praegune ajastus on lausa suurepärane. Vaja on veel pisut kannatust ja pealehakkamist.

käbiõlu

esimene päev kui jõudsime dz siis tervitati meid õluga. Teadmata mis õluga oli tegemist, ristisid eestlased selle KÄBIÕLUKS. Maitse poolest ei ole just kõige hullem, aga minul isiklikult ei ole nii suur alkoholi isu ja vajadust, et ma suudaksin seda õlut juua. Kohalikel ei ole probleeme selle joomisega, kuna ega nad muus marki ei tarbi, seega eeldan, et see on midagi mis on joodav kraam selles riigis.

on too mingi pilsneri laadi lahja vesi, mis maitseb liiga õlu maitsega.