kes tahab proovida

suur sügis käes ja aeg seenele minna. Kaugelt ei ole vaja otsida, kuna oma aias on neid piisavalt.

täna nägin ma Sankt-Peterburgi

öösel lennates on näha päris palju, täna siis kumas Peterburi valgus meieni.
1000ft oli kenasti kõik näha. Kuna oli kerge pilvisus, peegeldus valgust ka veel pilvedelt.

Soome oli ka paista kuid mitte nii hästi.
4000ft kadus Peterburi kuma ära, tulid vahele mingid pilved. Üldiselt nähtavus oli hea ja vaade ilus.

Ida-Virumaal saab vähe lennata ja kasutame kõiki võimalusi ära seda poolt Eestist ka tundma õppida.
Õppus hakkab läbi saama ja tuleb tagasi naasta igapäeva tegemistesse.

üks vanasõna, mis on minu puhul tõsi

nagu öeldakse:"ET KÜÜRAKAT PARANDAB AINULT HAUD".
Täpselt nii see on.

Suve lõpus lubasin ma endale kõva häälega, et mitte ühtegi sibulat ei pane maha sügisel ja kevadel ei külva ühtegi seemet...nu jah ilus lubadus. Selleks see ka jäigi.

Kuni tänaseni suutsin ma südame külmaks teha ja igasugustest mugulatest mööda minna.
Pilk mida ma silmad nägid oli järgmine: Tulbi sibulate riiul: mustad, lillad ja palju huvitavaid värve tulpe. Selleks hetkeks ei meenunud mulle mu lubadus kui olin oma valiku teinud. Nüüd mul on:
5 tume lillat tulpi (Tulpa Gruze), 5 mustjat tulpi (Tulpa Queen of Night), 10 kellukese moodi asja(Fritillaria meleagris Mixed) ja 10 iirist kaaa.

Mitte et mul neid poleks seal aias juba aga neid värve mitte. Kevadel kenasti tehtud haljastus vist tuleb kartulivagudeks ümber teha, et mahuks kogu see kraam ära.

Eks siis järgmine kevad saab näha mis tuleb.

Saan jälle ühe aastakese vaadata kuidas lillepeenardel umbrohi on suurem kui lilled. Pole seda aega, et istuda peenra serval ja rohida. Vaatab mis teha annab ja kui kellegil on häid ideid lasku tulla.

sügis - L´AUTUNNO

mõned klõpsud siis minu ümber olevast.

Ida- Virumaa

juba 5. päev siin osariigis...siin kus on teised seadused ja arusaamad.

Oleks just kui ajas tagasi liikunud. Elu olu on ikka teistsugune...arhitektuur jne... Leidub küll ka modernsemaid objekte nagu näiteks vangla kompleks, kultuurimaja ja Selver. :)

Sirgala karjääri on suurendatud võrreldes aastataguse ajaga. Suured monstrumid on ikka korraliku töö ära teinud, hammustavad maakoorest suuri tükke - võimas.

Lendamist on vähe...seega on võimalik oma treeningut teha ja avastada seda kanti.

Pühapäeval ajasin Rogaini rahvast metsast taga. Täpsustades koordinaate leidsin ka Mardi ja Viido metsast üles. Paar klõpsatust fotokaga ja sai nendest märk maha.



Lendasin veel pealpool pilvi. Väga ilus oli seal, kõrgus 5000ft...ja selline tahtmine oli hüpata alla sealt.

Trenni on raske siin teha, täna õnnestus paar tundi linnas jalutada ja väike sörkjooks 1 h. Ei tohiks kurta.

Jõhvi linna raamatupood on muidugi - jama. Raamatud on ajast ja arust...valik väike. Ei leidnud ma Selverist ega Rimist midagi.

Minu raamatu valikuks jäi " L`ESTONIA" storia, populazione e cultura. Itaalia keelde tõlgitud raamat Eestist. Katsun sõnaraamatu abia siis sellest aru sada. Esma pilgul on väga mõnusalt loetav ja lihtne tekst. Ehk siis minu esimene itaalia keelne raamat.

Õhtu on mul sisustatud ja katsun võtta maksimumi sellest.

Vaadates oma pildistamise tihedust siis minu fotoka loendur läks uuele ringile. Pilt 9999 jõudiski kätte. <

remondis

teisipäeval viidi siis minu "Tsikk" remonti. Ise olin eelnevalt lahti juba jõudnud kiskuda teise. Lihtsalt ühel kenal hommikul kui tahtsin tööle minna motokaga siis üllatuseks, polnud tal mitte essugi elektrit sees. Õhtul laadisin aku ära aga tulemit ei tulnud. Otse akule olid ühendatus mingid signa juhtmed ja vist ei läinud nad õigesse kohta tagasi. Vool oli aga ei käivitunud...nii ta siis jäi soolikad laiali kuni äraveoni. Tuleb oodata tulemust ja loota, et nad suudavad selle signa sinna nii sättida, et ta ka funkab.

jalgrattaga sõitmas

marsa oli Kakumäe - Mustamäe - Nõmme - Harku - Paldiski mnt (Keila suunal) - Tabasalu - Kakumäe. Harku metsas keset vaikust ja üksindust kostus järsku hull kohin ja mida ma nägin....hotballoon

uus kogus moosi

Ega see elukene ei ole lihtne kui on loll pea. Pigem heas mõttes loll pea. Nii ma otsustasin, et hakkan uuesti moosi keetma. NV olid käed jalad nii tööd täis, et ei saanudki aru millal see nv algas või lõppes. Vist algas sellega, et hakkasin reede õhtul pliidi ääres toimetama ja pühapäeva õhtul kella 19:00 paiku sain sealt tulema.
Mitte keegi ei aheldanud mind sinna peale minu iseenda.
Reede õhtu kulminatsioon oli Tiramisu valmistamine. Abiliseks oli mulle selle juures 6 aastane Aleksandra. Kasutasin siis jällegi toiduained mis on pärit ikka sealt samalt "tiramisu maalt".
24h ette kiirustades - maitses väga hästi.
Järgmine suurem projekt oli moosi keetmine, 1,5 ämbri täit kreeke ja 3 kilekoti täit õunu. Kahjuks jäi ajast puudu ja kõike õunu ei saanud purki topitud. Samal ajal kui kõik teised lahendasid erinevaid kaste, keetsin mina kreeke. polnud just väga lihtne see töö. Nimelt see kivide nokkimine ükshaaval hakkas ikka lõpuks päris närvidele. Aga polnud midagi parata tegu oli tehtud ja tuli lõpuni viia. Õnneka leidus ka selle töö juures mulle seltsilisi.
Nurrikene aitas õunu tükeldada, Ulvi kive nokkida ja Burks keeras kogu süsteemi nässu. Juhul kui moosis mõni kivi on siis läheb see kõik Burksi kapsaaeda.
Õunamoosi sai jällegi tehtud erinevaid versioone (kaneeliga, kreekidega, arooniatega ja originaalset).
Kogu see protsess kestis ööse kella 4-ni. Viimane vaarus siis oli selline kuidas Kertu rippus kärbselindi küljes kinni. Kuna köögis tundus palju kärbseid olema siis ma otsustasin lakke kärbselindid panna. Paraku ei arvestanud sellega, et see vastu mu kätt langeb...
Pühapäeva hommikul alustasin kell 8 ja minu tipphetk oli tule tegemine pliidi alla. Kunagi varem ei ole see õnnestunud aga seekord õnnestus. Loomulikult kihutasin koheselt kreegipoti tulele. Hommikul rahvas ärkas ja käis köögist kauge kaarega mööda, kuna kivide nokkimine oli jällegi teema.
NV skoor: 51 purki (purgisupi suurune purk) moosi kokku.
ja kuna pidurid olid viletsad pidama siis nu nii harjumusest tegin kodus ka 10 purki...õunu on veel küllalt ja vist peaks täna jätkama. Ainuke ikaldus on purkidega. Peab vist oma tuttavad läbi küsitlema.

Moosi Moor

läks jällegi täiega käima minu moosi keetmise projekt. Esimesed 2 korvi õunasid on purkidesse topitud ja ploome ka paras jagu. Õuna moosi segasin erinevate asjadega nagu näiteks: arooniad, kaneel ja kreegid. Maitseelamus oli täitsa tibi-tobi värske saiaga. Praegune kogus on siis 29 purki. Kahjuks ei saanud rohkem teha kuna polnud purke. Selle mure lahendasin ära kirjaga listi. Nüüd on purke ja homme on vaja uus laar moosi keema panna. Kodus ootab veel mingi kuhi õunu. Tundub, et see aasta ületan eelmise aasta kogused.

laupäev on üks tore päev

Hüppepäeva käkkis ära hommikune udu. Kuigi rahvas oli valmis alustama juba kell 7:00, et lõunal saabuva halva ilma kiuste ka mõned hüpped saaks. Tundub, et halb ilm nägi meie plaanid läbi ja saabus juba hommikul. Lennuk saadeti koju tagasi ja käiku tuli lasta plaan B.

Plaan B - Kuusikule hüppama...kahjuks jäi ka see plaan katki tehniliste põhjuste tõttu.

Seega plaan C - Suund Lääne- Virumaal, Viitnal söögipaus ja edasi Altjale.

Viitna söögikoht oli ebatavaline. Keset küla on püsti pandud mingi Armeenia päritoluga koht. Teenindav personal oli üks pere. Söögiks valisin saslõki...päris hea oli. Nagu hiljem selgus, et see on mingi pere ettevõtmine ja seal olevat mingi 3 põlvkonda tegelasi, kes majandavad kogu seda kremplit. Söögilaudade vahel jalutasid ringi eriti naljakad tegelased. Nimelt tegu oli kanadega. Päris koomilised linnud, jalad olid sulgedega kaetud, sulgi seljas oli ka rohkem kui tavalisel broileril, hari oli musta värvi ja kobaras. Söötsin neid ka siis natukene saiaga. Julged tegelased.

Söömingule järgnes marjade korjamine. See aasta läks pisut paremini...põldmarju sain nii umbes 3 kg ja sügavkülm oli hoobilt täis.

Minu kannatus lõpuks katkes

Olid küll pikad närvid, aga nüüd siis katkes kannatus.
Hommikul kell 4:30 magama minnes ei osanud ma uneski näha sellist hommikust terrorit nagu see oli. Naabri koeral oli hulluse hoog peal ja haukus kogu hommiku. Lõpuke kargasin voodist püsti, hommikumantel selga ja tallasin läbi naabri hoovi, et jõuda selle probleemi lahendamiseni. Ega see nii lihtne ei olnudki, naabri hoov mis oli kerge läbitavusega, tuli veel läbida tühi krunt kus oli nii mõndagi.
Umbrohi - üle minu pea
Ehitusjäägid
niidetud kulu - ümbruskonna naabritelt
teod - nagu mulli kilel kõndisin
Närvilise koera naabri aeda sisse astudes, rahunes koer maha ja oli sõber. Tore valvur küll.
Ütlesin siis, et mina ei kannata seda haukumist enam välja. Mille peale naaber arvas, et eks ta siis annab koerale süüa...ja leiab variandi kuidas too maha rahuneks.

Ega peale seda jalutuskäiku ei olnud enam unest haisugi. Vähemalt naabri koer sai vähe meelepärasemat tegevust. Peremees söötis kutsal kõhu täis ja läks õue tööd tegema, parandas koera kuudi ära ja tegeles pisut ka peni endaga.

Ülejäänud teised naabrid võisid vaadata küll imelikult aga nuh see hetk olin ma ikka täitsa tige.

come mangiare Tiramisu

vot nii süüaksegi Tiramisut.

magus maasikas

täna sain siis oma esimese suurema saagi maasikaid oma aiast. Peaks mainima, et seda on vähe kogu suve kohta. Eelmine sügis otsustasin kuumaasikate kasuks, kuna need annavad saaki terve suvi. Minu maasikakasvataja oskus tahab veel lihvimist, sest saak on kuidagi väike. On saanud nokkida siit ja sealt pisut aga väga priisata ei saa nende mammukestega.

Tundub, et keegi pole pikka aega maasikapeenras rüüsteretkel käinud ja selleks ka see edu täna.

Ega siis midagi kui istun ja naudin oma saaki.