päike, kivid jne....

täna olin siis tugev ja pidasin päikese käes lausa 1h vastu. Küll pisikeste vahedega käisin ennast 5 min kaupa toas jahutamas. Avastasin ka seda, lihtsam on päikest võtta püsti olles kui pikali. Pikali hakkab pea ringi käima, palav, vesi jookseb mööda keha ja pole nii mugav. Püsti olles kuidagi jahutab paremini ja kui veel võtta külmkapist jahedat vett ja sellega ennast aegajalt värskendada on päris ok. Nüüdseks olen saanud mingi jume peale ja kartuliidust pole enam haisugi.

Suutsin Jaanipäeva õhtul ka oma jalgratta kummi katki sõita, olin paar päeva "jalamees" ja pidin varuma aega oma tegevusteks. Leidsin ühe poe, kus kohalik vahetas kummi ära ja küsis 10 dollarit selle eest...nüüd siis jällegi mobiilses liikumises.

Eile külastasin ka turgu, väga suurt valikut seal ei olnud minu ihatud kivide valdkonnas. Oli igasugu jampsi...leidsin Mäekristalli kobara (võis olla ka Kvartsi kobar). Tegemist oli loodusliku variandiga ja selle oleks isegi omale ostnud kui poleks küsitud 30 dollarit. See oli ikka ülemõistuse hind sellele, Tallinnas Loitsukelleri toodangust saaksin sama hinna eest 2x suurema eksemplari ja juba puhastatud. Seekord jäi siis ostmata...järgmiseks korraks lubati tuua mulle Ametüstigeood, eks paistab.
Üldiselt kive on, nendest enamus on muidugi juba lihvitud ja tehtud ehtekiviks. Arga veel 6 kiid ringi kolada ja otsida oma kive....

emotsioonid

puuduvad

kuidagi mingil määral olen pettunud selles ürituses siin. Aastaid tagasi ole hoopis teistsugune olemine.

Söök on kehva (ebatervislik), hommikul pole üldse midagi võtta... juhul kui pole valge saia ja võikude fännnnn. Lõuna ja õhtusöök ujub rasvast..... Jäätis on ka tehtud veest ja mingist piimataolisest massist - ei kõlba. Salativalik üksluine.

Trenni teha ei saa, tööga esialgu nii üle koormatud, et lausa halb hakkab. Päev otsa monitori passida ja kohal istuda ei ole kerge. Trennidest on välja pakkuda siis sellised asjad nagu: spinningu trenn hommikul kell 6.00, jõusaal, erinevad jooksumassssssssssssssinad ja salsa. Eks paistab kuidas kulgeb.

Suhelda ei ole kellegagi, kuna kogu baas on täis ameeriklasi ja britte. Ameeriklaste naljad on labased....tordiga näkku ja jalaga perse on nende arust ikka kõige parem nali. Britid ei saa üldse naljast aru. Rääkimise ajal hoiavad vatti suu täis, et keegi neist jumalapärast aru ei saaks. Kuninganna pildid ripuvad igal pool töökeskkonnas.

Loomulikult ei jõua ära kuulata kuidas britid ja ameeriklased teineteist taga kiruvad. Mina pean olema siis nendega ühes ruumis ja kui vaja lahutama nende sõnelust. Öeldes siis vahele:"aga meil Eestis......." või siis vaikselt jälgida ja hüüda "fight, fight, fight...."



Tööö, igav....igav sellepoolest, et ei saa liikuda. 12h istumine tekitab minus ärritust. Keha füüsiline väsitamine annab soovida. Lähiajal kui töögraafik paika loksub siis läheb olemine lahedamaks.



Uni - seda ikka saab endale lubada. Kuna tuna on kliimaseadamega reguleeritav siis saan hakkama. Toa temperatuuri hoian 19 kraadi juures, siis on hea magada ja joogid ei lähe soojaks.

Magamisega olen sättinud selliselt, et päris palju tekitan seda uneaega. Eile 21.06 magasin näiteks kella 21.00 õhtust kuni hommiku kella 6.00ni välja.

Raamatud - nagu oleks ette teadnud, et saan palju lugeda. haarasin ikka kuhjaga neid kaasa. Aega lugemiseks jagub.

Kuidagi palavavõitu teine aga ei kurda. Kordan endale "mulle meeldib soe suvi ja ma armastan päikesepaistet", "mul ei ole üldse palav ja kõik on nii ilus ja tore." - see pole enesepetmine.

Jaanipäeva plaane ei ole, mis sa ikka siin selle kuumaga teed.

sellised tunded valdavad mind momendil ja eks paistab kuidas edaspidi.

Tallinn

Enne teele asumist sai külastada iga päev Tallinna vanalinna. Ja sealseid kultuuriüritusi. Ilmadega väga vedas ja üldse olemine oli hea. Suurepärased 2 nädalat mis tegid Eestimaa suve selleks aastaks super mõnusaks.

Rakvere veekeskust ja käisin sügasin pulli mune ka.

Olde Hansa õhtusöök oli külluslik. Aperitiiv, põhiroog ja natukene napsu ja magustoidu jaoks ei olnud enam ruumi

bicycle, bicycle, bicycle.......

5 päeva ja ratas olemas. Käisin valisin välja punase uhiuue jalgratta. Punast värvi, amortidega ja juha. Lisaks anti kaasa kiiver ja rattalukk.

muinasjutuline Kandahar

kuidas see muinasjutt siis algaski...

õues on meeldiv tuuleke, mis paitab minu blonde kiharaid, rohutirtsud siristavad ja õhus on selline sita hais, et tapab.... selline õhtu siis täna.
muidu on ilm SOE. Päeval kui tööl olla, siis ikka käed, nina ja varbad täiega külmetavad. Kuum tee parandaks asja aga mõte sellest, et õues on 50 kraadi sooja ei innusta kohe mitte teetassi tõstma.
Ühel kenal hommikul tuli mõte, et jooks ühe mõnusa maasika smuuti....oli küll mõnus aga tõmbas kohe kurgu kähedaks. Eks sa siis sõida rallit sedasi....
Sooja on endiselt palju ja jagub kohe ikka terveks päevaks.
Äkki järgmine nädal jõuan ka nii kaugele, et oma valget keha päikesele näidata.

soe/külm

täna siis 60 kraadi kuuma ja kurk haige.
Konditsioneeritud office on tõeline alaska, kuigi akna taga lõõmav pimestav päike. Vaadates perroonile siis on näha kuidas betoon kuumusest aurab...kuumavirvendused on kõikjal.
Rohelust ei ole eriti, ainult eukalüptipuu sarnaste lehtedega puud kuid need on mattunud paksu tolmu alla. Inimesed liiguvad aeglaselt, et mitte teha liigseid liigutusi, vältimast higistamist. Mina kes ma ette võtsin väikese jalutuskäigu omateada õiges suunas....olin peale 15min jalutuskäiku täielikult märg ja väsinud. Pole hullu, ei kurda ilm on ju ilus ja on suvi.
Kabinet on selleeest täiesti külm. Üks must tädi tellis omale kodust puhuri, et tal olevat külm. Seda oli raske uskuda, aga kui terve päev istuda konditsioneeri all siis võib küll nii öelda.
Homme jälle uus päev ja katsun üritada päikest saada. Olen täielikult valge nagu kartuliidu.

märgid, miks ma ei peaks...

dialoog:
A: Pagas palun tõstke kaalule....
K: Aga palun ja siin on makstud ülekaalu dokument.
A: Väga tore ja teie pass...
K:Pass...Pass...Pass...Pass... Kus on passs?

Sedasi algas kogu jaht passile. Lennuni oli jäänud veel tunnikene ja kuna oli tipptunnine ummik kõikjal siis väljapääsu nägin ainult kasutada taksot. Taksoleidmine oli lihtne, uks lahti ja küsisin, et kas jõuate 1h käidud mustakal. Noogutus tähendas jaatavat vastust.
Kogu see trip oli minu jaoks kuidagi mitte loomulik reisimine. Neljapäeva õhtul soovisin, et mulle antaks märku, juhul kui ma ei peaks minema. Kas see siis ongi see märk...leidsin passi kodust koheselt üles ja suund lennukale tagasi. Uue märgi otsimine. Kui ma lennule ei jõua siis ei pea ma minema.
Tulles tagasi siis nende märkide ja Inglite juurde, siis on mul kaasas oma kaitseingel S Michael.