2 näda Võrus

Lisaks klassitundidele on jälle läbitus üks test ja ka mu jalakene n paranenud. Täna sain juba saapapaelad kinni panna ja lonkamisest ei olnud haisugi.
Olgem ausad aeg lendab päris kiirelt. Ilmad on olnud väga ilusad ja olen avastanud ka päris palju asju.
Nimelt: uuesti vaadatud Avatari film ja nägin seda uue pilguga. Päris palju uusi emotsioone kiskus see minus esile ja seedakord hoopis uued tunded. Filmi ajal sai puhastatud päris palju valu, ahvust, viha jne...
Alates järgmisest nädalast saan oma tuppa juurde uusi inimesi. Minu ühe inimese tuba muutub nelja inimese toaks.
Telose lugemine on täielikult lummanud mind ja annab ikka sellist indu edasi liikuda. Ühel pärastlõunases tunnis lugesin paar peatükki ja selle loetud sõnumi kinnituseks sain ühe pildi....
raamatu pilt                                                              ilmutus minule













ja selline ilus sügis on Võrus

esimene koolinädal

viimased tunnid veel seda nädalat jäänud ja ellu jäädud. 
esimene arvestus tehtud ja kaks arvestust veel. Kui nüüd aus olla siis polegi see nii kull kursus.

2 saia 1 piim....

nüüd siis ka saiküpsetamine päevakorras. Umbe hää tuli.

taevalaotuses

on liblikate aeg...

Liblikas  - õhus lendlev vaim, sest kui ta kookonist väljub, on ta muutunud röövikust õhuvalla olendiks.
Kreeka kunstis kujutati Psychet liblkatiibadega ja vanad kreeklased uskusid, et iga kord kui liblikas oma kookonist väljub, sünnib siia ilma üks inimhing.
    Paljud kultuurid on pidanud liblikat muutumise, taastamise ja lennu sümboliks.
Liblikad kandsid hingi maalt taevasse. Mõnel juhul usuti hoopis, et need on hinged, mis maale naasevad.
Usuti, et mõned nendest jumalatest on teatud liblikaks kehastunud ning neid peeti ilu, armastuse, lillede ja surnud vaimude sümboliks.
   Neid peeti ka sünnitusel surnud naiste ja lahingus langenud sõdurite kaitsjateks.
Ameerika indiaanlased austasid liblikaid kui juhatuse võrdkuju muutuste ajal.
Hiinas usuti, et liblikas on õnneliku abielu ja abikaasade harmoonia sümboliks.

Metamorfoosi liblikas on kõige võimsam ja meeliülendav tähendusi. Liblikas on tulnud esindama mitte ainult ilu -  vaid, et ilus on tegelikult kogu elu.

Liblikas on hinge sümbol.

    Muutustesse tuleb suhtuda kui rõõmsatesse sündmustesse.

õunamahl

eelmine laupäev sai põhendatud õunamahla tegemisele. Hommikul kell 10:00 - 15:00 selle ajavahemiku mahtus umbes 100l mahla. Õunad olid väga mahlased ja magusad. Eriti lahe oli see mahlapress ja riiv.


Talv on hooleta, värske õunamahl on olemas.

püsimeik

nüüd on siis mitu aega hooleta ja ei pea muretsema, et midagi laiali voolab. Pisut veel paistes aga küll ta mõne päevaga tagasi tõmbab.

pilte

http://www.manonet.ee/gallery2/v/kertu/lennus/

liha - EI

Kummalisel moel tekkis ühel ilusal laupäeva hommikul mõte, et äkki ma peaksin ikka liha sööma. Äkki ikka oleks vaja energiat talveks koguda ja äkki ikka ja äkki ikka.....
Selline hirm tuli pähe.
Peale lõunast sain kodunt välja, seadsin suuna loodusesse. Plaanisin minna rappa jõhvikaid korjama. Teel rabani oli ikka veel diskusioon sellest, et kas ma peaksin liha sööma.
Küsiti siis, et kas ma tahaksin ise suitsetatud sinki, selle peale tekkis minul kohus raske tunne ja ma ei suutnud isegi selle meeldivalt lõhnava ja maitsva lihatüki peale mõelda.
Olen proovinud endaga olla harmoonias ja kuulata oma keha, mis ta vajab ja sealt siis ka hakkas 45 minuti pikkune test. Mulle hakati ette ütlema erinevaid lihahõrgutisi, millest ma kunagi ammu ei suutnud ära öelda. Minu kujutusvõime hakkas elavalt tööle ja öeldus hõrgutiste peale isegi ei tekkinud mõtet, et nüüd ja praegu tahaks. Pigem tekkis raske tunne ja isegi mingi ebameeldiv tunne.

Enne rappa minekut astusime korra läbi ka metsast ja noppisin korvitäie seeni. Peamiseks oli männiriisikas ja kukeseen, mis sai õhtul pannil kastmeks tehtud kartulipudru kõrvale.
Jõhvikale minnes võttis kambajõmm igaks juhuks jahipüssi ka kaasa, et kui äkki on mõni hani mida praeks teha. Lähenedes rabajärvele, jäin  mina teadlikult maha - eemale, kuna ei tahtnud olla hanejahil läheduses. Nii ma siis ajasin taga neid jõhvikaid, mida oli nii tüütu korjata.
    Tõdesin ka seda, et lihtsam on minna turule ja osta see väike kogus, mis on minule vajalik. Tüütu oli korjata, kuna need mammud kasvavad ükshaaval ja mitte väga tihedalt koos. Peale selle hakkasid ka veel näpud külmetama ja kuidagi korjamise asend ei klappinud ka. Polnud võimalik kükitada või põlve maha panna, kuna poole sääreni vajusid vee sisse. Pokude peal oli päris lahe keksida ja pisut hirmus oli ka ikka....

Tagasitulle siis selle liha teema juurde. Hanejaht toimus ja ma soovisin, et see liha jääks mulle anonüümseks ja ei olnud nõus ninapidi selle keha juures passima. Seega sain kinnitust oma lihasöömise segastele tunnetele....MA EI PEA LIHA SÖÖMA SELLEKS, ET MÕNI ELUS LOOM TAPETAKSE.
Sellise õppetunni sain siis ja olen oma kahtlustele saanud PUNKTI panna.
Vaikselt siiski on minu igapäeva menüüsse tagasi tulnud muna, piim, juust ja jäätis - mida ma armastan väga.