Kertukese blogi

esmaspäev, september 15, 2014

sügisesed tööd ja tegemised

Imeliste ilmadega soe sügis kutsub õue tegutsema. Tegime algust viljapuuaia rajamisega. Esimesed uustulnukad aias on "punane paradiisiõun" ja "murel", see on alles algus... juurde on plaanis istutada "lambanina" sügisõun, "valge klaar" suveõun ja magus ploom.
   Istutustöödega oli Freia-Mia väga hakkaja. Aitas kasta enne istutamist puid, aitas istutada ning kastis hoolega. Isegi toestuskepi panemisel pani käed külge. Lõpuks on jõudnud kätte see aeg kui tema tegemised on muutunud väga asjalikuks. Igal sammul on vaja abiks olla ja teha järgi seda mis teised ees teevad. Olen väga rõõmus ja uhke tema üle, et olen senini kasvatustööga hästi hakkama saanud.
  
Seenel käisime ka ja saak seekord oli suur. Kuuseriisikaid võis lausa vikatiga niita. Selle talve saak on olemas ja rohkem seeni ei ole vaja. Kui siis ainult puravikke.

Kõige selle tööka nädalavahetuse preemiaks sai Freia-Mia karusselliga sõita.





reede, september 12, 2014

Käsitöö

Veel ühed jäljed jäädvustatud. Olen iga 6 kuu möödudes sünnipäeva kuupäeval jäädvustanud Freia-Mia jala- ja käejälje. See kaunis kunstiteos on juba neljas.

neljapäev, september 11, 2014

Seenelkäik

Läksime seenele, et leida seeni, millega saaks lõnga värvida. Nagu ikka kui midagi kindlat otsima lähed, siis seda ei leia ja.... leiad midagi veel paremat. Meie seekordne saak oli kuuseriisikad ja pisut ka männiriisikaid. Lapsega mööda metsa ringi jalutada, iga seene ja sipelga juures peatuda ja sinna juurde jutt rääkida... ei ole just kõige kiirem see korilusega tegelemine. Leidsin mingid imelikud seened ja korjasin igaks juhuks üles, sisetunne ütles, et saelt peaks midagi saama. Kodus vaatasin "seenemaagia" saamatust järgi ja tuvastasin seene - JUUREPRUUNIK. Selle seenega peaks saama kaamelikarva kollast. Läheb katsetamiseks. Kahjuks on seent väge ja ei saa kõikide olemasolevate peitsidega proovida, tuleb teha valik. Raamatus kohtasin ka seent, millega saab sinakat värvi ja meenus ka see, et seda seent leidsime me paar nädalat tagasi maalt. Kahjuks ei tulnud ma selle peale, et see just on see väga vajalik värviseen. Nüüd uuesti maale HARILIKKE PÕDRAMOKKI otsima. 
   Aga seekordse kuuseriisika saagi panime magusasse marinaadi ja ootele, et talvel oleks mõnus maiustada. Kokku tuli 7 väikest purgikest. Freia-Miale meeldis väga seenel käia ja uudistada


 Juurepruunik

  
Harilik põramokk




neljapäev, september 04, 2014

Murepilved paradiisis

Ei arvanud, et see aeg nii kiirelt kätte tuleb kui pean oma pisikesele tütrele seletama hakkama maailma asjade pisut kurvemat poolt. Ta on ju alles aasta ja 6 kuud, kas ta saab aru sellest mis ma talle räägin. Teema on juba tegelikult pikemat aega õhus ja olen sellele reageerinud vähese tähelepanuga, lootes et see on mööduv, east tingitud iseärasus, lihtsalt mingi kokkusattumus või midagi sellist. 
   Kodus pole olnud ka teemat ISSI, et ta teaks mis see tähendama peaks. Kas tõesti on nad nii taibukad, et on asju mis on sisse kodeeritud ja ei pea õpetama. Selle maagilise sõna tähendust pole ka mänguplatsil teiste lastega olles jutuks tulnud ega ka mängukaaslaste seltsis, kuid siiski on tal teada see sõna. Olen proovinud küsida ta käest, et mis see on? aga vastuseks on muhe naeratus, kallistus ja laiutab oma väikeseid käsi. 
   Need paar korda kui R on käinud last vaatamas ei ole kumbki tutvustanud lapsele teda isana. Lihtsalt on käinud paar korda üks onu kes on toonud kingituse ja suhteliselt kiirelt ära läinud. Külastused on olnud R poolt emotsioonitaud ja ükskõiksed, sellest tulenes ka Freia-Mia võõrastamine ja mitte just kõige meeldivam käitumine. Kuigi viimane kord köögiaknast lehvitas veel pikalt järgi ja oli pisut kurb, et vastu ei lehvitatud.       Köögiaknast lehvitamise "mäng" on üks kindlamaid asju kui mina või vanaema väljas on. Seda enam, et korteri aknad on kahele poole maja, siis tuleb ka teisest aknast lehvitada. 
   Huvitav oleks teada, mis laps tunneb ja mõtleb selistes olukordades. Seda tean, et tänane öö oli teistsugusem kui eelmised. Freia- Mia magas sügavalt kui järsku hakkas kätega lehvitama ja kõva häälega naerma ning hõikas ISSI,ISSI ning naeris laginal edasi. Korraks mõtlesin, et ta on üles ärganud keset ööd. Panin tule põlema ja veendusin, et ta siiski magab väga sügavalt. Võtsin ta kaissu ja magasime edasi. Ma ei teagi kuidas käituda ja mida edasi tegema peaksin. Kuidas talle seletada seda isa teemat? Kuidas talle läbi lillede seletada, miks isa teda ei taha ja teda vaatamas ei käi? Kas ta saab aru sellest teemast? Kas see ei ole talle mitte liiga karm tõde? Või kas ta üldse peaks teadma midagi? Kas ma peaksin lihtsalt seda teemat ignoreerima, vaikima ja varjama? 
Kui kellegi on anda nõu selle teema kohta või mõni idee siis ootan huviga.