Kertukese blogi

kolmapäev, november 27, 2013

meenutus suvest - parasummer

 




pühapäev, november 17, 2013

Määra Mäe Meistrikoda

Mis saab olla veel toredam kui tegeleda oma lapsega loovalt. Nii otsustasingi minna koos Freia-Miaga savist piimakannu voolima. Soojenduseks vooliime koorekannu ja kui tehnika selge siis oli aeg piimakannu käes. Minu senise kogemuse põhjal võin öelda, et see oli siiani üks parimaid töötubasid kus olen osalenud. Juhendaja oli väga tore ja armas. Mõnus kui on selliseid inimesi, kes kiirgavad välja sellist positiivset energiat. Väga sobis ka see, et Freia sai ka mõnusalt seal savis kättpidi olla. Kui minu kätest puudu jäi, abistas minu Freia ja kui me hakkama ei saanud, siis juhendaja sekkus protsessi.
   Freia-Mia sai loomulikult savist kõhu ka täis. Laps nautis olukorda, sest keegi ei keelanud savi söömist. Sai kohe hammustada tükist suutäis savi ja siis seda nätsutada.

pühapäev, november 10, 2013

üks tore päev


neljapäev, november 07, 2013

8 kuud


See viimane kuu on läinud nii kiirelt, et unustasin ära kuupäeva. Mitte, et ma oleks F-M väikese sünnipäevakese ära unustanud vaid ma lihtsalt ei teadnud mis kuupäev on. Ja üldse see päev oli äparduste päev. Käisime maal ja kuidagi juhtus nii, et unustasin linnakorteri võtmed maale ja kui Tallinnas tagasi olin siis mida polnud olid võtmed. Hea uudis oli see, et ema tuli paari tunni pärast linna ja tõi võtmed kaasa aga see paar tundi oli vaja kuskil veeta. Nii siis palusingi M käest poliitilist varjupaika. Sammusime paar maja edasi ja pidasime oma väikse koogipeokese M juures. Seal oli eriti põnev, kuna koer Müller meeldis Freiale väga. Seda koera sai lähedalt vaadata, katsuda ja isegi mängida temaga. Tänava koertega seda võimalust pole olnud.
 Koeraga mäng: keegi pidi viskama Müllerile kummirõnga. Peremees ja perenaine seda ei teinud siis tõi Müller selle rõnga Freiale ja ootas millal see visatakse...aga ega siis laps rumal pole, et mänguasja ära viskab. Nii siis istus koer Freia ees ja ootas millal rõngas maha kukub.
Lõpuks kui koju saime siis pidime leppima poekoogiga kuna kes see ikka vastu ööd enam küpsetama hakkab ja lapsel tuli uneaeg ka juba peale. Nii siis oli seekord sedasi.
Kingituseks meisterdasin savist käe ja jalajälje plaadi. käpa ja sõra jäljed sai savisse sõtkutud siis kui F-M oli kuue kuune. OHHH kus aeg lendab.