Pikk nädalavahetus

  Möödus kiirelt. Päevakorras oli 2 projekti. Köögilamp ja pesumasina riiul.
Pesumasina riiul - see idee sai alguse sellest, et õmblesin linasest kangast, pitsist, paeltest ja heegeldatud lillega kardina. Kuna suurus tuli selline, mis mahtus kenasti pesumasina ette. Siis tuli välja mõelda see, kuidas kinnitada kardin pesumasina ette. Ainuke mõistlik mõte mis mulle pähe tuli, oli see, et pesumasina peale tuleb teha puidust riiul, kuhu see kinnitada. Mõeldud ja tegutsema hakatud. Tõin puumarketist 2 liimpuitplaati (mis ei olnud minule sobivas mõõdus), prussi (7x5x250cm), põrandaliistu (7x250cm) kaunistuseks. Idee oli nii hea, et pidin kohe samal õhtul tegutsema hakkama. Lõikasin puitplaadi mõõtudesse käsisaega. Piki puitu liikus saag vägagi eduliselt aga risti puitu ei tahtnud kohe üldse edeneda see saagimine. Ega ma alla ei andnud. kõik jupid mõõtudes, akutrell valmis ja läks kruvimiseks. Jalad alla kruvitud ja liimitud, selgus, et kogu süsteem on kuidagi ebakindel - tuigub. Sellega ka kustus minu vaimustus selle riiuli suhtes.
Idee - hea
Teostus - mmmm oskamatus.
   Tulin jällegi järeldusele, et pean minema tisleri kursusele, et vältida selliseid läbikukkumisi. Konstruktsiooniline teostus vajab õppimist.
   Lahendus ju tuli leida, helistasin ühele sõbrale, kes minust tugevam ja kellel on lööktrell.
Teostuse plaan 2 - Need jalad tuleb alt ära võtta, lühemaks lõigata ja seina külge kinni kruvida. Sein on paneelikatel muidugi raudbetoon, selleks oligi mul vaja tugevat lööktrelliga sõpra. Käiku läks siis plaan 2. Jupid lõigatud ja kõrgus välja mõõdetud. Loomulikult minule omase entusjasmiga hakkasin ma kohe õpetama ja targutama kuidas teha. Peale mida sain ma pilgu: "kui oled nii osav, siis tule ja tee." See pilk ütles mulle nii mõndagi, läksin teise tuppa ja olin vait - lasin tegutseda iseseisvalt.
   Peale 5h tööd oli paigas 2 riiulit pesumasina juures ja kardinapuu suuretoa akna kohal. Vägagi andis tunda see, et tööriistad peavad olema head ja veelgi tähtsam on see, et tööriistad peavad olema olemas. Ainult akutrelliga siin pole midagi teha. Õhtul tõmbasin lakikihi peale ja sain oma kardina ette pandud.

kriidivärvi lummuses

oma projektidega olen seal maal, et nüüd on meil kodus söögilaud. Laua ostsin 20 .- Rakvere Sõbralt Sõbrale poest. Poes oli ta seisukord pisut nukker (lakk pragunes ja katkine ilunikerdus). Aga kui ma seda lauda nägin, siis ei hoolinud ma sellest, vaid nägin selle laua tuleviku visiooni.
   Algatuseks tuli maha kraapida lauaplaadi pealmine kiht (lakkspoon). Alguses tundus see väga lihtne tegevus, siis töö edenedes enam nii lihtne see polnud. Mõnest kohast oli ikka päris tugevalt kinni. Paar päeva nokitsemist ja lauaplaat puhas. Lakikihi eemaldamise käigus tekitasin muidugi mõningad vigastused lauale. Et elu oleks ikka huvitav, et saaks proovida erinevaid töövõtteid ja see mis pole selge, saaks töökäigus selgeks. Puitpahtliga möllasin järgmised 2 päeva. Kõigepealt pind puhtaks, pahteldus (terve lauaplaadi ulatuses) ja siis minu "lemmiktegevus" :( lihvimine. Kuna ma ole pahteldaja siis panin pahtlit korralikult ja siis sain ka korralikult selle maha lihvida. Lõpptulemus oli mõnusalt sile. Laud oli lammutatud 7 osaks, seega värvisin kõik detailid eraldi v.a lauaplaat. Kunagi kui ma selle laua juppideks kruvisin ja tapid lahti kolkisin, oli see meeletult vaevarikas tegemine ja tappide kokkupanek ei läinud ka väga ladusalt. originaalis oli laud kokku kruvitud "kriipspea" kruvidega aga mugavuse mõttes vahetasin need välja ristpeade vastu.
    Kui kogu laud oli 3 korda roheka tooniga üle värvitud ja 2 päeva kuivanud, hakkas huvitavam ja loomingulisem osa. Valgega hajutamine, hõbedaga kergelt rõhutasin mustrit ja pruuni pronksvahaga  andsin sügavust. Kui kõik kihid kuivanus (si nakku), siis hakkasin lakkima. Nüüdseks on 33 kihti lakki peal ja tulemus väga äge.
   1 liitrist kriidivärvist on jagunud: kapile (150x50x50cm), tv alusele (200x50x50cm), söögilaud (135x70cm) ja on veerand purki alles ka veel. Arvestades seda, et tv alus on ka seestpoolt värvitud ja söögilaual on väga suured massiivsed jalad all ning värvitud ka laua alt.
    Vahepeal kui laud kuivas, siis jõudsin üle värvida ühe puidust riiuli, mis asub kõrgel lae all. Seal kasutasin valget Milk tooni ja hajutasin pronks vahaga.
     1l valgega olen ka päris pikalt läbi ajanud. Sellega on värvitud kõik ees pool olevad mööbli postitused ja veel veerand purki värvi on alles. Värv on kantud esemele 3x kihina.

Kriidivärvi teemal jätkan ka lähitulevikus pikemalt.

Pühade projekt nr 2

Samal ajal kui pesumasina riiulit ehitati, leidsin mina omale teise objekti. Et mitte minna uuesti õpetama, siis võtsin ette köögivalgusti projekti. Materjalid, mida kasutasin
Vana piimakuudi laud (haaiga) - 0.-
kangasjuhe - 3m 19,15 (kangasjuhe poest)
pirnisokkel - 4tk  3,20 (bauhof)
juhtmete ühendamiseks klambrid 1 pk  2.10 (bauhof)
pirn suur - 2tk 28.- (kangasjuhe poest)
pirn keskmine - 1tk 5.- (bauhof)
pirn väike - 1tk  3.- (bauhof)
Kokku 58.-

    Selleks oli mul toodud vanaema juurest piimakuudi ukse laud. See laud oli selline mõnus halliks juba läinud, sammaldunud ja vapralt vastu pidanud üle 35 aasta ilmastiku oludele. Aga just see oli see detail, mida mina vajasin. Mõõtsin lauajupi õigeks, umbes 20cm tuli maha saagida kuna see oli juba mäda. puurisin sisse 4 auku juhtmete jaoks. Mõõtsin iga juhtme pikkuse eraldi, ronides lae alla, et kindlalt saaks õiged pikkused. Tegin rööpühendused ja kinnitasin pirnisoklid paika.
   Lakke kinnitamine - see oligi üks põhjus, miks ma pidin endale ise lambi tegema. aastaid tagasi likvideerisin oma korteris ära kõik laevalgustid, seega ei ole mul kohta kuhu neid panna. Juhet ei tule lakke. Uue lambi juures sain edukalt ära kasutada eelmise lambi trosse, mis on tõmmatud seinte vahele. See vana laud toetus trosside peale ja ühendasin seinal oleva juhtmega. Mustad plastikust pirnisoklid värvisin kriidivärvidega hallikaks ja keerasin pirnid külge. Väriseva käega vajutasin lülitile, et teada saada kas minu rööpühendus ka toimib. Elektriku eksam sooritatud - tuled säravad.
   Viimase lihvi andmiseks on vaja veel valge seinal olev juhe linase paelaga üle kerida.
Olen väga uhke enda üle. :)

hubane kodu

...sellise komplimendi sain tapeetijalt. Üks sirge silma ja kuldsete kätega mees käis mul seina tapeetimas. Vaja oli paigaldada ainult 5 ja pool paani, aga ei olnud mul julgust ise seda ette võtta. apeet oli vaha mustrisse nügida ja ma polnud kindel, et sellega hakkama saan. 5h tööd ja tehtud see oligi. Minu jaoks oli see natukene harjumatu kogemus, kuna mina sain seekord pealtvaataja rolli. Tavaliselt ikka panen ka käe külge või teen üksi aga seekord oli minu panus minimaalne. Ma ei kurda sellise töökorralduse üle aga ikkagi kuidagi teistmoodi tunne. Tapeet oli 1m lai ja liim tuli määrida seinale. 5l liimi ja sellest jäi alles 3l. Tapeet ja värv sobisid väga kenasti kokku.
   Tapeedi panija arvates on kogu korter väga kenasti kokkusobiv. Kogu see idee ja teostus. Veel on vaja pisut teha, et nipet näpet mööbli kallal nokitseda ja köögi totaalne muutumine on ka vaja läbi viia.
    Köök - seinad jõudsin täna krunditud. Väga palju aega kulus teipimise ja kappide seinalt alla võtmise peale. Ees ootab veel siis pealisvärvi panek ja kapiuste üle värvimine.

Neljapäeval sai jälle pintslit sahistatud

Järgmiseks jälle mööbli tuunimine, aga seekord siis kapike. Sama toon ja samad värvid. Nüüd on vaja leida ägedad nupukesed kappidele.
   Õhtul parandasin ära veel põrandalambi, mille Freia-Mia ära lõhkus.
    Joonistasin valmis idee, kuidas teha kööki lamp. Lambi idee sain ehituspoest, kui nägin vahvaid suuri pirne.Googeldasin, et saada retro elektrijuhet, et vedada lamp kööki ja suurde tuppa. Juhe mis on kaetud kangaga ja saab panna kenasti seina pealt jooksma.
     Lisaks köögi lambile pean tegema ka lambi suurde tuppa. Aga selleks on mul ka juba idee olemas.
Selleks läheb vaja puitu, mattklaasi ja LEDlampe.

mööbli värvimine

Kolmapäev - Oli aeg nii kaugel, et enamus suurematest töödest sai tehtud ja kord oli mööbli käes. Vana kapi pruun värv tuli asendada rohekaga. Lihvisin pinna, värvisin rohelisega ja siis tuli hakata valgega hajutama. Kõik see värvimine käib kriidivärvidega, mis on minu täielikud lemmikud. Hajutasin valgega, mille hulka segasin "pikendajat", see on selline väga hea võimalus hajutada, kuna kriidivärv kuivab kiirelt, siis sellega kuivab aeglasemaks. Et kapp jääks huvitavam, siis kleepisin penoplastist karniisi, mis jätab antiikse mulje. Mustri toonitasin hõbedaga ja kapi tegin üle pruuni vahaga (kerge pronks toon) ja lakkisin. Umbes 4 nädala pärast on see kriimustuskindlaks kuivanud.
   

teisipäev

Mängu tulid värvid. See väljavalitud "õige toon" seina peal tundus hoopis teist värvi. Täiesti vanilje toon. Uuesti värviosakonda sattudes läksin kontrollisin värvi ja tuli välja, et õige oli külmem toon (hallikam). Aga praegu seinal tundus see super hea valik.
    Parandamist vajas ka veel üks seina. Kunagi pandud värvitav tapeet oli lahti tulnud seinast, tuli seda tahasi hakata liimima. Lõikasin lahti ja selgus, et all olev sein on pude. Kraapisin selle pudiseva kraami maha, et uuesti ära pahteldada. Tapeeti ei olnud enam võimalik tagasi panna ja uut tükki polnud ka asemele panna. Pidin hakkama inspireerima sinna midagi. Võtsin kipskrohvi ja tõmbasin pahtlile mustri peale, värvisin üle ja jäi selline nagu tapeeditud sein.
   Järg jõudis sinna, et uksvaja seinale panna. Selleks läks vaja 6kruvi ja üht tugevat meest. Sest armatuuriga betoonsein on nagu õnnemäng, kas läheb armatuuri või mitte. Seekord eo läinud ja uks sai seinale.
   Veel üks kiht vanilje värvi ja värvimisprojekt võis lugeda lõppenuks.

töö jätkub

Esmaspäev - tuleb uuesti tegutsema hakata. Nädalavahetusel tõin veel ühe vana ukse juurde, et panna see suurde tuppa seinale. Uks pärineb ühest Nõmme majast, keldri uks. Kuna see oli kõige kergem, lühem ja õhem. Ukse värv on nii hea, et seda ma ei kavatsenud puhastama hakata.
    Enne kui ukse paika panna, siis tui seinad üle kruntida. Seega vaja poodi minna jälle, kruntvärv, kattevärv (eelnevalt õige toon valitud) ja tapeet.
   10 aastat tagasi värvitud bordoopunane on vaja ära peita, et tapeedi alt välja ei hakkaks paistma.
3 kihti valget, ühes käes rull ja teises käes pintsel - ära katsin. Suurem väljakutse oli värvitav tapeet. Ka selega sain hakkama. Kogu elamine on steriilselt valge ja kuidagi suurem.
Õhtuks jälle kõik mööbel omale kohale tagasi ja kiled maha. Nagu polekski midagi segamini olnud.